Eesti keelega on raskusi ka meie maakonna õpetajatel

Tapa vene põhikooli direktor Naima Sild murdis ühel detsembripäeval Anastasia ja Denissiga pead eestikeelse ristsõna kallal. Foto: Meelis Meilbaum

Keeleinspektsiooni andmetel ei vasta ligi viiendiku venekeelsete üldhariduskoolide õpetajate eesti keele tase nõuetele. Lääne-Virumaal on kaks kooli, kus õpetatakse vene lapsi nende emakeeles.

Tapa vene põhikoolis õpib 166 last ja õpetajaid on seal 24. Direktor Naima Sild ütles, et Tapa vene põhikoolis on kõik õpetajad kvalifitseeritud. “Keeleinspektsioon käis meil kaks aastat tagasi, õpetajatel on tunnistused olemas,” lausus Sild.

Viru-Nigula vallas Aseri koolis, kus töötab 20 õpetajat, on venekeelne osakond. Seal õpib praegu 36 poissi-tüdrukut. Mitu pedagoogi õpetavad lapsi nii eesti kui ka vene keeles. Neli pedagoogi õpetab ainult vene keeles. Aseri kooli direktor Eha Polluks ütles, et kõik nende õpetajad oskavad eesti keelt vajalikul määral. Küll aga märkis Polluks, et mõned lastevanemad leiavad, et nende laps peab õppima vene keeles. Hariduslike erivajadustega lapsed ei suuda keelt ka kuigi hästi omandada.

Aga selgub, et päris nii, nagu rääkisid koolijuhid, asjad siiski ei ole. Keeleinspektsiooni järelevalvejuht-peainspektor Merle Loodus-Adamson ütles, et Tapa vene põhikoolis tehti keelekontrolli 2011.-2012. aastal. Tookordses gümnaasiumis oli põhjust riigikeeleoskuse teemal vestelda 19 töötajaga. “Järgnevatel aastatel on tehtud järelkontrolle, viimati oktoobris 2017, mil koostati viimased kaks järelkontrolliakti, need mõlemad on ka täidetud,” rääkis Loodus-Adamson ja lisas, et Aseri koolis on tehtud ettekirjutus pooltele pedagoogidele ehk kümnele õpetajale. Ettekirjutuste järelkontroll on plaanis teha 2020. aasta esimesel poolaastal.

Integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaar ütles uudistesaates “Aktuaalne kaamera”, et Eesti hariduselu pärsib poliitiline otsustamatus, mille tagajärjel suhtuvad paljud venekeelsed põhikoolid riigikeele õpetamisse vastutustundetult.

Käosaare arvates oleks Eestis pidanud kohe pärast iseseisvuse taastamist minema üle eestikeelsele haridusele.

Tapa vene põhikooli direktori Naima Silla sõnul oleks riik pidanud varem mõtlema hoopis õpetajate ja raha peale.

“Kui õpetaja töötab venekeelsete lastega ja peab ainet õpetama eesti keeles, tähendab see topelttööd ja -koormust. Tund tuleb teha huvitavaks, õpetada tuleb ainet ja keelt, lisaks peab arvestama õpilaste individuaalsusega,” lausus Sild.

Ta lisas, et riik oleks pidanud õpetajaid palju tõhusamalt koolitama, et need oleks valmis vene emakeelega lapsi õpetama. Veel nimetas direktor, et riik pole olnud kuigi ettenägelik ega ole osanud valmistuda ka uussisserändajatega tegelemiseks.

Õpetajaid on keeruline leida, koolitusi on vähe ja rahalised ressursid piiratud.