KaRakTeri verdtarretav õudukas ajab ihukarvad püsti

Õudne film: filmi tegelased olid esilinastuses igatahes rõõmsad. Foto: Margit Tandru

Pühapäeva õhtul on Rakvere kultuurikeskuse saalis pinget. Kaader kaadri haaval voolab “Hundi mäng” vaatajani. Päikese käes sirguv rohi. Linnud vidistavad laulda. Idüll. Hauatagune hääl jutustab ... suremisest. Võib kindel olla, et nii mõnigi siit saalist täna öösel ei maga.

Kirikukellad. “Inimesi sureb iga päev ... Keegi meist ei osanud sellist asja ette näha.” Välja hingata veel ei saa. Ei saa. Põnevus on üles kruvitud. Näitetrupi Väike KaRakTer lühifilm “Hundi mäng” kestab 15 minuti jagu ja on põnev, mõjus ja värske. Selles on mängulusti, häid näitlejatöid. Midagi väga võimast on kaadritesse püütud paari päevaga. Esimene katsetus on tulnud tubli.

Seda meelt on ka Väikese KaRakTeri eestvedaja Ivo Leek. Kui keset Palermo metsa toimusid filmi öövõtted, mõistis ta, kui tublid on need lapsukesed. “Nad tegid midagi algusest lõpuni,” lausus Leek.