Peipsil suurenevad koha-, latika- ja haugipüügivõimalused

Roosiküla rand Peipsi järve ääres.  Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Eesti ja Venemaa äsja lõppenud kalanduskohtumisel lepiti kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve eri kalaliikide püügivõimalused järgmiseks aastaks. 2020. aastal tohib kala püüda 130 tonni tänavusest rohkem.

Teadlaste soovitusi arvestades võivad kutselised kalurid Peipsi ja Lämmijärvest püüda kokku 4211 tonni kala. Eesti kalurid tohivad tuleval aastal piirijärvede olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 1180, koha 920, latikat 985, rääbist 170, haugi 170, särge 360 ja tinti 200 tonni. Latika-, koha- ja haugipüügivõimalused suurenevad.

"Tint on väärtuslik toidubaas järve väga arvukatele röövkaladele, kuid paari viimase aasta tugevad põlvkonnad annavad võimaluse ka kutselistele kaluritele teda püüda," märkis Eesti delegatsiooni juht, keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. "Latika ja haugi tugevad põlvkonnad ning ka suur mõõduliste kohade arvukus järves lubavad kaluritele järgmiseks aastaks suuremaid saake."

"Püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused. Teadlased hindasid järvede koha-, latika-, ahvena- ja haugivaru olukorra heaks, ka rääbise- ja tindivaru võimaldab töönduslikku püüki. Ent siiavarude kaitsmiseks tuleb nende püüki endiselt piirata," selgitas Lamp.

Siiavarud on madalseisus, mis on osaliselt tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes, aga ka ebasoodsatest ilmaoludest, mis ei ole soodustanud nende kudemise õnnestumist. Siia sihtliigina püüdmine on keelatud.