:format(webp)/nginx/o/2019/11/30/12778458t1h74b1.jpg)
Eile hommikul levisid järjekordsed petukirjad, mis viisid kasutaja näiliselt panga lehele ja mille abil üritasid kurjategijad inimestelt raha välja petta. Uue võttena kuvatakse ohvrile pärast kasutajatunnuse sisestamist õngitsuslehel ka õige kontrollkood, teatas riigi infosüsteemi amet.
Riigi infosüsteemi amet sai eile mitu teadet vigases eesti keeles kirjutatud petukirjadest, mille puhul jäeti mulje, nagu oleks selle saatnud pank ise. Kirjas teatati, et kasutajal on ootel pangaülekanne, mille lõpetamiseks peab ta tasuma 35 eurot. Juures oli ka link, mis suunas kasutaja SEB internetipangaga visuaalselt sarnasele lehele. Ka õngitsuslehe aadress sarnanes õige aadressiga.
Õngitsuslehel suunati kasutaja sisestama oma internetipanga kasutajatunnust. Kui kasutaja selle sisestas, võttis kurjategija õngitsuslehelt selle info, avas ise õige internetipanga lehe ning sisestas sinna kasutajatunnuse. Seejärel võttis kurjategija panga lehel näidatud kontrollkoodi ja muutis ohvrile kuvatud õngitsuslehte nii, et ka ohvrile näidati õiget kontrollkoodi. Ohver, kes võrdles õngitsuslehel olevat kontrollkoodi telefonisse tulnuga, järeldas, et logib sisse õigele lehele, ning PIN1 koodi sisestades lasi pahaaimamatult kurjategijal oma pangakontole siseneda.
CERT-EE juht Tõnu Tammer paneb inimestele südamele, et PIN1 ja PIN2 sisestades tuleb lisaks kontrollkoodidele jälgida ka kuvatud toimingu või teenuse nime ja summat. "PIN-koodide sisestamist ei tohi võtta kergekäeliselt, vaid alati tuleb jälgida, kuhu ja miks neid sisestatakse," sõnas Tammer.
Samuti tuleb selliste tehingute puhul kontrollida veebiaadresse ning kahtluse korral toimingut mitte sooritada. Tammer rõhutas ka, et pangad sellise sisuga kirju, kus palutakse inimestel raha kanda, oma klientidele ei saada ning kehvas eesti keeles kirjutatud meilidesse tuleb alati ettevaatlikkusega suhtuda.
/nginx/o/2024/08/05/16270670t1hc7a6.jpg)