Eesti on AIDSi-haigete poolest Euroopas esirinnas – täna on üleilmne AIDS-i päev

HIV ennetuse riiklikus tegevuskavas on kolm olulist fookust: varane diagnoosimine, ravi ning ennetus riskirühmade seas. Foto: Marko Saarm

Täna, 1. detsembril tähistatakse üleilmset AIDS-i päeva. AIDS ehk HIV-haigus on HIV-nakkuse lõppfaas. Eesti on HIV-sse nakatumiselt 100 000 inimese kohta Euroopas Läti järel teisel kohal. Eestis on viimastel aastatel ligi 200 uut HIV juhtu aastas. Eesmärk on jõuda alla 100 uue juhuni aastas, nagu sätestab riiklik HIV tegevuskava. Eestis on HIV testimine ja ravi tasuta ja riiklikult finantseeritud – iga uus nakatumine maksab riigile üle 100 000 euro järgmise 27 aasta jooksul (Centari uuring).

HIV ja HCV 2019. aasta testimise nädala (toimus üle Eesti 22.–29. novembril) üheks peamiseks eesmärgiks oli lisaks maksimaalset suurele sihtgrupile HIV ja HCV staatuse kontrollimise võimaluse pakkumisele HIV kohta käivate teadmiste suurendamine elanikkonna hulgas. Ravimitootjate liit koostöös partneritega – Eesti Perearstide Selts, Eesti Infektsioonhaiguste Selts, tervise arengu instituut – korraldas HIV ja C-hepatiidi testimisnädala ümarlaua 21. novembril riigikogus.

"Aastal 2018 registreeriti Eestis 190 uut HIV-sse nakatumise juhtu, selle aasta 1. novembri seisuga on terviseameti andmetel avastatud juba 150 uut HIV-positiivset inimest. Mis need numbrid ütlevad? Esiteks muidugi seda, et oleme jätkuvalt koos Aafrika riikidega märgitud maailma kaardil punase riigina. Euroopas oleme uute HIV juhtude poolest teisel kohal. Küsimused, miks me kõiki HIV-positiivseid üles ei leia, miks me ei suuda hoida HIV-positiivseid ravil, sest ravi on ka ennetus, miks riigi poolt vastuvõetud juhendid ei toimi, kas tegevused, mis said kirja riiklikusse HIV ennetuse tegevuskavasse aastani 2025, on tõhusad ja kas jõuame tegevuskavas seatud eesmärgini ehk Euroopa keskmise tasemeni uute juhtude poolest. Need ja veel paljud eelnevatega seonduvad küsimused on vastuseta. Seetõttu taaslõin ka riigikogu toetusgrupi, et hoida ka poliitikuid teemaga valgustatuna," rääkis ümarlaual riigikogu liige Vilja Toomast.

"Meil on testimise võimalused olemas, testimine on rahastatud. Aga kindlasti üks asi, mis takistab 90-90-90 eesmärkideni jõudmist, on infopuudus," ütles Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku juhataja Kai Zilmer. "Tavainimesed ei tea, et peaks HIV testi tegema ja kus seda teha. Samas paraku ka kõik meedikud ei tea, milliseid sihtrühmasid tuleb eelkõige testida, kuigi meil on HIV testimise juhend aastaid olemas. Peame tegutsema kiiremini, sest HIV-positiivsed, kes ei ole ravil ja kõnnivad ringi, toovad meile järjest uusi patsiente juurde. Täna me teame, et HIV on krooniline haigus, mille puhul õigeaegne ravi hoiab inimese tervena ja on ka sisuliselt ennetus, sest ravi saav inimene praktiliselt ei ole oma partnerile nakkav."

Seksuaalsel Tee Levivate Infektsioonide Ühingu presidendi dermatoveneroloog Airi Põdra sõnul vajaks Eesti suguhaiguste testimiseks step-in-step-out-kliinikuid. "Kindlasti peaks kõiki dermatoveneroloogi juurde pöördunud patsiente, kes soovivad ennast testida suguhaiguste suhtes, testima ka HIV infektsiooni suhtes. Dermatoveneroloog on arst, kelle juurde saab pöörduda ilma saatekirjata. Kui kunagi aastaid tagasi arutati, missuguste erialade arstide poole peavad patsiendid saama pöörduda ilma saatekirjata, siis said dermatoveneroloogid sellesse nimekirja ainult ühel ja ainsal põhjusel – et inimesed, kes soovivad ennast kontrollida suguhaiguste suhtes, ei peaks selleks muretsema perearsti saatekirja. Praegu oleme aga olukorras, kus tänu massilisele nahakasvajate kampaaniale on järjekord dermatoveneroloogi vastuvõtule keskeltläbi kolm kuud. Mis on iseenesest väga hea, et inimesed saavad kontrollida oma kasvajalisi moodustisi nahal ilma suunava saatekirjata, aga paraku tähendab see ka seda, et need inimesed, kes soovivad kontrollida ennast suguhaiguste suhtes, peavad ootama samuti kolm kuud. Mis tähendab, et suguhaiguste kahtlusega patsiendid meie juurde sisuliselt enam ei jõua. Dermatoloogia peaks olema ainult pool eriala, aga tegelikkuses hõlmab enamiku ajast. Ma näen, et dermatoveneroloogia erialal peaks olema step-in-step-out-kliinikud, kus patsient saab paari tunni jooksul suguhaiguste suhtes analüüse anda. Niisugune lähenemine on soovitatud WHO poolt, aga Eestis selline võimalus täna täiesti puudub."

"Perearstid saavad HIV teste teha juba mitu aastat uuringufondi väliselt – sellega on hästi. Küll on aga palju probleeme, mis on poliitikute ja haigekassa lahendatavad: näiteks see, et kindlustamata patsiendid peavad perearsti visiiditasu maksma. Nad lihtsalt ei tule visiidilegi. Kui kindlustatutele tehti 10 000 testi, siis kindlustuseta inimestele tehti ainult 12. Oluline küsimus, millele peaksime mõtlema, kuidas ravikindlustamata inimesed saaksid arstiabi," sõnas perearst Eero Merilind. "Perearstidel on teatud raha aasta peale, millest peaksime kõiki uuringuid tegema. Näiteks eelmisel aastal oli 80 protsendil perearstidest septembris-oktoobris uuringufondi raha otsa lõppemas. Novembris-detsembris peame tegema valiku, kas testida kopsupõletikku või muud, aga meie jaoks on kõik ühesugused ja olulised haigused."