Koolijuhid gümnaasiumide kaotamisega ei kiirustaks

Kadrina keskkool. Foto: Arvet Mägi

Detsembri keskel arutlesid maakonna kooli- ja vallajuhid gümnaasiumide võrgu ümberkorraldamise üle maakonnas. Maavanem Einar Vallbaumi koostatud lõplik ülevaade gümnaasiumide paiknemisest maakonnas, mis saadeti ka ministeeriumile, on aga tekitanud nõutust koolijuhtides.

Kadrina keskkooli direktori Arvo Pani sõnul kohtus ta pärast maavanema otsuse teadasaamist Kadrina vallavanema Aivar Lankei ning kohalike ettevõtete juhtidega ning ühiselt leiti, et Kadrinast gümnaasiumiosa kaotamine ei tähendaks ränka hoopi mitte üksnes kohaliku kogukonna arengule, vaid ka maakondlikule heaolule üldisemalt.

Maavanema kinnitusel lähtuti gümnaasiumide jätkusuutlikkuse hindamisel eelkõige õpilaste arvust. Arvo Pani väitel ei ole Kadrina keskkooli puhul kunagi tekkinud ohtu, et keskkooliosa võiks kaduda. “Kõikidel koolidel on raskusi õpilaste arvu vähenemisega seoses, samuti on gümnaasiume liiga palju, ka see on selge. Aga et Kadrina keskkool on alati olnud maakonna suurimaid maagümnaasiume, siis on meil olemas kõik võimalused õppetegevuse jätkamiseks. Klassitäis õpilasi on gümnaasiumiosas alati olemas, õpilaste arv jääb 100-110 piiresse. Pigem hakkab arv ajapikku kasvama. Siiani on olnud gümnaasiumiosas kaks paralleeli, sel aastal on küll üks, kuid kuna on klassid erivajadustega lastele, kelle arv on pisut suurenenud, siis on see tinginud gümnaasiumisse tulijate vähenemise. Maakondlikul tasandil on märgatud õpilaste arvu drastilist langust, kuid see on ühe õppeaasta piires, edasi on plaanis jätkata siiski kahe paralleeliga,” kirjeldas Pani Kadrina keskkooli tulevikunägemust.

Direktori sõnul on Kadrinas korralikud õppehooned, mille pideva renoveerimisega ka tegeletakse. “2014. aastaks peaks ringi peale saama,” kõneles Arvo Pani. Samuti on tema hinnangul olemas head tehnilised võimalused ning gümnaasiumide võrgu ümberkorraldamisel olulisemaid komponente – õpilaskodud. “Gümnaasiumide vähendamise korral on kaugelt käivate õpilaste majutamine üks peamisi küsimusi, meil on võimalik vajadusel ära paigutada 40-50 õpilast.”
Oma kooli tugevuseks peab Arvo Pani kindlasti välja kujunenud õppesuundi, neist erilist rõhku pannakse inseneri ehk tehnilise õppe suunale. Sellest on Pani sõnutsi huvitatud ka kohalikud ettevõtjad, kes meeleldi võtavad tööle kodukanti naasvaid tehnilise haridusega kõrgkoolilõpetanuid. “2012. aastal plaanib Aru Grupp AS luua juurde kümme uut töökohta, see annab Kadrinasse tagasipöörduvaile noortele hea võimaluse iseseisvat elu alustada,” ütles Kadrina keskkooli direktor.

Maavanem Vallbaumi sõnul on maagümnaasiumides sageli olukord, kus valitseb personalipõud või on pedagoogid vajaliku kvalifikatsioonita. Arvo Pani kinnitusel ei vasta see väide vähemalt Kadrina keskkooli puhul tõele. “Meil on pädev kaader, kolm pedagoogi-metoodikut ja 18 vanemõpetajat. Sellist olukorda, et ainet annaks õpetaja, kes pole oma valdkonnas pädev, Kadrina keskkoolis ei ole,” rõhutas ta.

Kohtumisel Kadrina vallavanema ja kohalike ettevõtjatega tuli Kadrina keskkooli direktori sõnul välja ka see, et Kadrina vald on hea koht elamiseks, seda kinnitavad valda pidevalt lisanduvad uued elanikud ja noored pered. Vallavanem Aivar Lankei tõi välja, et korterite hinnad on olnud Kadrinas alati mõistlikud, kuid pärast kinnisvarahindade langust on need veelgi taskukohasemad.
Kokkuvõtlikult on nii Kadrina kool, omavalitsus kui ettevõtjad ühisel seisukohal, et Kadrina keskkool on jätkusuutlik järgnevatelgi aastatel ning võimalik likvideerimisoht ähvardab kooli ebaõiglaselt.

Samas mõistab Arvo Pani maavanemat ning tõdeb, et haridusministeeriumi poolt on kõikide maakondade juhid surve alla seatud. Pani nõustub, et gümnaasiume on hetkel liiga palju, kuid selliste meetmetega kiirustades ei jõuta tema meelest soovitud eesmärgini. “Peab mõtlema kaugemale kui kaks või viis aastat ette, et ei tekiks lasteaedadega sarnast olukorda. Oli hetk, kui lapsi oli vähe ja lasteaedasid liiga palju, praeguseks on lasteaedades järjekorrad, vanematel pole lapsi kuhugi jätta,” kirjeldas Arvo Pani gümnaasiumide võrgu liiga rutakal ümberkorraldamisel tekkida võivaid tagajärgi.
“Massiline gümnaasiumide vähendamine ei anna seda tulemust, mis sellisel tegevusel on – et meil oleksid tugevad põhikoolid. Kui gümnaasium kaob, liiguvad sealt ära ka õpetajad, sest põhikoolist koormust täis ei ole võimalik saada. Hariduses ei tohi teha kiirustades mitte ühtegi otsust. Kadrina keskkooli jätkusuutlikkus on siinkohal väljaspool kahtlust,” lisas Arvo Pani lõpetuseks.

Sama meelt on teiste koolide juhid. Rakvere reaalgümnaasiumi direktori Martti Marksoo arvates paneb lõplikud piirid paika elu ise, kuid kiirustamist ei kiida heaks temagi. Praegune maavanema plaan on Marksoo sõnul üsna hüpoteetiline ja enneaegset paanikat sellest tekitada ei maksa. “Kindlasti ei tasu unustada, et viie kuni seitsme gümnaasiumi jätmine maakonda polnud üksnes Vallbaumi isiklik idee, selles kajastusid ka paljude koolijuhtide seisukohad,” täpsustas Martti Marksoo.
Tema meelest on praegune olukord ministeeriumi taktika, et anda maakondadele võimalus kaasa rääkida, muidu otsustatakse riigi tasandil omavalitsuste eest. Samas on Marksoo seisukohal, et ministeerium peaks kehtestama kindlad kriteeriumid, mille alusel gümnaasiumide jätkusuutlikkust hinnata, sest arvudest lähtumine ei taga hariduse kvaliteeti. “Peame mõtlema, mis on oluline – kas rahaline kokkuhoid või kvaliteetne haridus,” ütles Marksoo.
Reaalgümnaasiumi juhi meelest ei tohi lõhkuda töötavaid süsteeme ega minna toimivate koolide kallale, mistõttu on gümnaasiumivõrgu korrastamise plaan veel üsna toores.

Sarnaselt Kadrina keskkooliga sattus võimaliku löögirusika alla ka Vinni-Pajusti gümnaasium, mille direktori Jüri Vanajuure meelest on koolide ümberkorraldamise plaan igati õigustatud, sest ka tema hinnangul on gümnaasiume liiga palju ning neid tuleb kahtlemata vähendada. Samas arvab Vanajuur, et linna- ja maakoole ei saa n-ö ühte patta panna ja neid tuleks vaadelda eraldi. “Vahet pole, kas maakonda jääb üks gümnaasium või on neid viis, oluline on seeläbi paremat ja kvaliteetsemat haridust anda. Praegu ei pöörata hariduse tasemele tähelepanu, vaadatakse vaid õpilaste arvu koolides,” kõneles Vanajuur.
Ka tema on arvamusel, et enne otsuste langetamist tuleb kõike põhjalikult analüüsida. “Me ei saa panna raskesse olukorda ääremaa lapsi, kes peavad kooliskäimiseks hakkama ärkama väga vara, sõitma tund või rohkem bussiga ja sama palju tagasi. Millal see noor inimene veel koduseid töid teeb või huviringides käib?” muretses Vanajuur ka õpilaste, koolieluga kõige enam seotud inimeste pärast.
Seda, et gümnaasiumide kaotamisega suureneks noorte väljaränne teistesse maakondadesse või Tartusse ja Tallinna Vanajuur väga ei usu. Tema hinnangul pole see juba majanduslikult paljudele võimalik, sest kõigil ei ole suures linnas sugulasi, kelle juures elada, aga elamispinna eest tasumine käib sageli majanduslikult üle jõu.
“Kindlasti lasub siin suur vastutus kohalikel omavalitsustel. Vallad peavad otsustama, kas nad suudavad kooli ise üleval pidada või mitte,” rääkis Vinni-Pajusti gümnaasiumi direktor.

Samuti rõhutas Jüri Vanajuur fakti, et enne konkreetse plaani väljakäimist pidas maavanem Einar Vallbaum koolijuhtidega ka aru ning paljude direktorite arvamus kajastus lõplikus otsuses. Kahetsusväärseks pidas ta aga seda, et detsembri alguses toimunud maavanema, kooli- ja vallajuhtide kohtumisel jäädi oma arvamuse avaldamisel kidakeelseks.

Kavandatav gümnaasiumivõrk

• Lääne-Viru maakonnas on praegu 14 munitsipaalgümnaasiumi.
• Ümberkorraldusel jääks maakonda alles 5-7 päevase õppega gümnaasiumi: üks gümnaasium Tapal, lõunaregiooni ehk Pandivere gümnaasium, põhjaregiooni ehk Põhjaranniku gümnaasium ning kaks munitsipaalgümnaasiumi Rakveres.
• Küsimärgiga on hetkel gümnaasiumide paiknemine Kadrinas ja Vinni-Pajustis.