/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
/nginx/o/2019/12/06/12791546t1h4d81.jpg)
Keskkonnaamet koristas tänavu reformimata riigimaalt 92 tonni ohtlikke ja 158 tonni tavajäätmeid. Ebaseaduslikult ladestatud jäätmeid koristati sel aastal 12 objektilt kuuest maakonnast, Lääne-Virumaal tehti korda üks objekt.
Keskkonnaamet koristas maakonnas ühelt objektilt jäätmeid
Valdavalt koristati kõrvalistest paikadest ehitus- ja lammutusprügi ning segaolmejäätmeid, aga ka puitu, vanu rehve ja mööblit. Objektide koristamist rahastati keskkonnaameti eelarvest.
"Kahjuks leidub jätkuvalt inimesi, kes viivad oma prügi loodusesse. Looduses võib prügi laguneda sadu aastaid, ohustada nii pinna- ja põhjavett kui ka ümbritsevat elusloodust loomadest-lindudest inimesteni. Seepärast peame vajalikuks korrastada omanikuta riigimaadelt prügi, kui prügistajat ei suudeta tuvastada," rääkis keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg.