Meeskoor Rakvere juubeldab ja taaselustab unustatud laulu

Kontserdil esinevad peale meeskoori Rakvere koori vilistlastest moodustatud ansambel Sõbrad, Kuusalu Meeskoor ja meeskvartett HaLe MaJa. Lauldakse nii koos juubilariga kui ka eraldi. Foto: Kaader videost

Kevadel möödus 70 aastat meeskoor Rakvere sünnist, juubelikontsert “Sõpradeks jääme” toimub täna õhtul Rakvere kultuurikeskuses rahvamaja suures saalis. 

Koori dirigent Jaanus Nurmoja märkis, et esimene eesmärk on anda mõnus meestelaulust tulvil kontsert, mis ei oleks pelgalt meeskoori juubeli tähistamine, vaid millel oleks ka teatud lisaväärtus.

“Laulumeeste ühendkoor koos saaterühmaga toob publikuni ühe poolunustatud laulu,” rääkis Nurmoja.

Idee seada laul “Sõpradeks jääme” meeskoorile sündis ligi neli aastat tagasi, ent kui Jaanus Nurmoja ajas laulu nootide jälgi, selgus, et laulust polnud säilinud mingit noodimaterjali. Seetõttu ei jäänud muud üle kui laulu partituur lindilt taastada, mida tegi teine dirigent ja kontsertmeister Ahti Bachblum.

“Džässmuusik Helmut Aniko laul “Sõpradeks jääme” Heldur Karmo tekstile on üks tema väga vähestest lauludest. Lõviosa Aniko loomingust moodustab instrumentaalmuusika, laule aga on ta loonud teadaolevalt vaid neli. “Sõpradeks jääme” kõlas esimest korda 1971. aasta novembris “Tippmeloodia” võistluse raames, seda laulis Tõnis Mägi,” rääkis Jaanus Nurmoja.

Kontserdil esinevad lisaks juubilarkoorile kaasteelised lähemalt ja kaugemalt, teiste seas koori vilistlastest moodustatud ansambel Sõbrad ja Kuusalu Meeskoor, kellega pandi laulupeoks valmistudes “hääled ühte kappi”. Esindatud on ka kammerkoor Solare ning nende ridadest sündinud meeskvartett HaLe MaJa.

Kontserdil kõlab meeskooriseadeid levimuusika kullafondist, näiteks Andres Talviku “Inimesed vaatavad merele” ansambli Keldriline Heli/Väntorel repertuaarist ning Toivo Kurmeti “Me jalutame rannal”, mida 1960-ndail esitas ansambel Virmalised.

Meeskoor Rakvere sündis 1949. aasta aprillis ETKVL-i tootmiskoondises Rakvere. Algas kõik tagasihoidlikust ideest luua meesansambel. Huviliste arv oli aga kordades suurem kui ühe ansambli jagu ja 1960-ndate algul küündis lauljate arv koguni 80-ni.

“Meeskoor oli Rakveres varemgi olemas, kuid tegutses katkendlikult. Huvitaval kombel just samal aastal, kui sündis tänase meeskoori üks alusepanijaid Olaf Leps – 1926 –, kutsuti ellu Rakvere Laulumeeste Selts.

11. detsembril 1926 oli Virumaa Teatajas uhke pealkirjaga uudis: “Rakvere saab omale tugeva meestekoori”, kuid 26. aprillil 1935 pidi leht tõdema, et “Rakvere lauluharrastajate peres tuntakse juba mõnda aega puudust meestelaulu järgi, missugusel alal kohapeal viimastel aastatel valitses peaaegu täieline vaikus”, ning et seetõttu võeti ette Rakvere Laulumeeste Seltsi äratamine uude ellu,” märkis Nurm­oja.

Uuestisündinule oli antud elada viis aastat. Nõukogude okupatsioonivõim likvideeris oma esimesel aastal kõik eestiaegsed seltsid ja saatis sellega hingusele ka koorid.

1943. aastal tehti Rakveres veel üks katse meeskoor uude ellu äratada. 23. novembri Virumaa Teataja andis teada katusorganisatsiooni taastamisest Rakvere Meestelaulu Seltsi nime all, koor ise oli mõne kuu juba koos käinud.

Paraku järgnes 1944. aasta oma tagajärgedega. “Viis aastat hiljem alustatu aga jäi aastakümneteks vilja kandma,” lausus Jaanus Nurmoja.