Viru-Nigulas visati uues saunas esimesed sahmakad leili

Viru-Nigula uus ja uhke saun on valmis. Jõulukuu esimesel laupäeval võttis esimesel saunapäeval koos tütrega leili 90-aastane Virve Sipria (vasakul). Foto: Vladislav Musakko

Laupäeval jäi nii mõneski Viru-Nigula koduses saunas tuli alla tegemata. Vallarahvas tahtis katsetada kaua oodatud uue ihuharimistempli väge ja jõudu. Kiidusõnadega polnud kitsi keegi.

Kui uude palavasse ihuharimistemplisse astus sisse Helgi Lello, selgus, et ta on selle esimene külastaja. Juba eesruumis lõi ta imestusest käsi kokku. “Siin on põrandaküte ja puhkeruumis löö või tantsu,” lausus Lello. 85-aastane naine nentis, et tema silmad pole elus nii ilusat sauna näinudki. “Tipp-topp, ma ütlen. Võrreldes vana saunaga on see nagu öö ja päev,” sõnas saunaline.

Kui tervis lubab, püüab naine saunas käia igal laupäeval. “Mul pole kodus pesemisvõimalust. Hea, kui saab silmigi pesta,” rääkis Lello. Vihtlejat temast enam ei ole, aga ta on naine, kes pidas vanas saunas üle kuue aasta saunanaiseametit. Tema sõnutsi on kõige olulisem loomulikult saun korralikult ära kütta. “Jõudu mul pole, aga ma olen alati olnud kohusetruu. See on tähtis,” lausus Lello.

Uue Viru-Nigula sauna kütja Raivo Mets noogutas. Mees tunnistas, et tal oli ikka uue ees närv sees ja ta alustas toimetustega juba enne keskpäeva. “Minu ülesanne oli saun küdema saada. Ongi kõik. Tõmbasin tikku ja õnneks kohe ka süttis, ajalehed võtavad kergesti tuld ja papp läheb ka ilusasti,” jutustas Mets.

Leiliusku mees ütles, et koduse saunaga on ta rahul, ilmselt aga jääb sel päeval kodus saun kütte panemata, kogu pere tuleb ja proovib selle sauna võimsuse ära. “Kõik on suurepärane,” kiitis Mets.

"Tipp-topp, ma ütlen. Võrreldes vana saunaga on see nagu öö ja päev."

Helgi Lello, Viru-Nigula uue sauna esimene saunaline

Järgmisel hetkel oligi tema pere ukse taga. Tema 90-aastase ämma Virve Sipria haigeid jalgu toetasid kargud, kuid vanaproua ei olnud tulnud sauna vaid soojust proovima, tal oli ikka kaasas kaseviht. “Tulin oma vihaga. See polegi saunas käimine, kui ei vihtle,” nentis Sipria. Saunas ütles ta, et valla saavutus on suur. “Tehtud on uus, ilus ja korralik asi,” lausus naine.

Viru-Nigula saunas käib naisi vähe, alla kümne. See-eest mehi on mitu korda enam. Vanas saunas on juhtunud ka niimoodi, et lavale on pidanud mahtuma 18 meest.

Vana saun tegutses kirikule kuuluvas majas juba 1970. aastast, uus kerkis aga Viru-Nigula endise vallamaja keldrisse. Sauna ehitustööd kestsid neli kuud ja läksid maksma veidi alla 60 000 euro.

Palju vanast ihuharimistemplist kaasa ei võetud, küll aga ilutseb uue sauna seinal endine rahakassa, kuhu vastavalt taksile tuleb saunatamise eest panna euro või kaks.

Uus saun mahutab 20–25 inimest. Saunamõnusid saab nautida laupäeviti, naised enne ja mehed pärast. Tavapäratu on see, et valminud ühiskasutatavas saunas lubatakse vihelda.

Saunarahvast õlle ja siidriga kostitanud Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum ütles, et kuna vana sauna olukord ei olnud kiita ja arvestades kogukonna saunalembust, otsustasid nad uue sauna ehitada. “Eestlane on saunarahvas ja nii on seda ka Viru-Nigula valla rahvas,” rääkis Vallbaum.

Justkui selle tõestuseks, viskas esimene saunaline Helgi Lello õhku soovi: “Olgu see saun vähemalt nii kaua, kuni mina elan.”