/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/12/11/12802366t1h6343.jpg)
Eesti tarbijad on hakanud rohkem lugema toidu märgistust ja pea pooled vastajatest kontrollivad alati toidu säilimisaega, selgus maaeluministeeriumi tellitud värskest toidu märgistamise ja toiduhügieeni tarbijauuringust.
Pooled meist jälgivad toidu värskust
"Peamiselt otsivad tarbijaid pakendilt infot toidu säilimisaja ja koostisosade loetelu kohta, kuid huvi tuntakse ka toote päritolumaa, toitumisalase teabe, lisaainete ja põhikoostisosa koguse vastu," ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.
Kui info leidmine pakenditelt on üldiselt paranenud, siis selle lugemisel ja mõistmisel on endiselt probleemiks liiga väike kirjasuurus ning olulise teabe halb paigutus pakendil.
Säilimisaega kontrollivad pea pooled vastajatest alati ja pisut vähemad ütlesid, et see, kas säilimisaega kontrollitakse, oleneb suuresti toidust endast. "Kõlblik kuni" märkega toodete puhul ei käitu tarbijad sarnaselt. Liha kontrollitakse põhiliselt lõhna järgi, samas piimatooteid säilimisaja järgi. Võrreldes eestikeelse elanikkonnaga tunneb muukeelne elanikkond oluliselt vähem märke "Parim enne" tähendust.
Üldiselt on tarbijate teadlikkus hügieenist üsna hea, kuid seda tuleks kindlasti tõsta, näiteks kätepesu ja ristsaastumise vallas, et inimesed oskaksid toidu valmistamisel järgida õigeid võtteid, millega kaitsta enda ning oma lähedaste tervist. Alati kasutab küpsetamata liha- ja kalatoodete jaoks muust toidust eraldi lõikelaudu vaid 32 protsenti vastajatest. Muukeelne elanikkond on usinam käsi pesema. Samuti selgus uuringust, et naised on meestega võrreldes hoolsamad käte pesijad.
Keemiliste riskide vallas olid tarbijad enim teadlikud lisaainetest. Vähem teatakse toidus looduslikult esinevate, toidu töötlemisel tekkida võivate ning pakenditest ja sööginõudest erituvate keemiliste ühendite kohta.