Väikelinnad vajavad julgust

Elmu Koppelmann. Foto: Ain Liiva

Eestimaal on ajajärk, kus mingi imelik tont käib mööda väikelinnu – see on hirm arengu ja vajalike muutuste ees. Pidevalt räägitakse raadios ja kirjutatakse ajalehtedes, et igasugused projektid tekitavad inimestes vastuolusid.

Psühholoogid seletavad selliseid vastuoludest kubisevaid tendentse väga lihtsalt – kõik uus on hirmutav, seega ka ebakindlust ja arusaamatust tekitav. Samas saab enamik inimesi üsna ühtemoodi aru, et vanamoodi jätkata ei saa ning muutuste ja arenguta pole tulevikku.

Tapa linnas on kuum teema kesklinna arhitektuurikonkursi tulemused. Konkurss on lõppenud, kuid lõplikult projekteerima ja ehitama hakatakse alles mõne aja pärast. Kuid juba kogutakse vastuallkirju, levitatakse valeväiteid ja otsitakse kunstlikult vastast. Kas äkki oleks vaja siiski see energia suunata hoopis projekti arendamisse, leida projektis uusi ja paremaid ideid ehk luua koostöös sünergiat?