Kolumn: kellavärgiga lumepall

Teet Suur. Foto: Vladislav Musakko

Taas on käes jõuluaeg ja on põhjust leida võimalus, et rahu- ja rõõmusõnumit tähistada ja levitada. Meie suhtluskanalid ja -võrgustikud on nüüd küll peamiselt nähtavad väikestel ekraanidel, mida endaga kaasas kanname, ja soovi korral on mõne sõrmeliigutusega häid pühi soovitud ja nii asi aetud. See võib küll näida vanamoodne, aga hoolivamalt mõjub käsitsi jõulukaardile kirjutatud sõnum, mis on saadetud postiga. Kuigi see võib tunduda materjali ja ressursside raiskamisena. Kuid päris kaarte on tore postkastist leida.

Sõbrad saadavad neid ikka reisidelt ja nii leiab päikseline hea sõnumiga saadetis soojalt maalt või mõnest maailma suurlinnast tee sinu vettinud postkasti poriloikudega külatee ääres. Siis mõtled hetkeks, milline võis olla kaardikese teekond.

Valimiste eel võib postkasti sattuda ka mõni poliitiku parimasse mõõtu kalibreeritud naeratusega portree, mille juures võib olla ka sõnum, mis ütleb, kui ohtlik võid sa ühiskonnale olla ja et ohus olevat enamust tuleb kaitsta. Sellest viimasest on päris raske aru saada, aga sellele ei maksa ka ülearu tähelepanu pöörata.