/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/13/12809631t1h8e51.jpg)
Pealkirjata. Tiitliteta. Ilma milletagi. See on palve. Varjude orgu näinud naise palve, kes kogenud kord elamise kergust, siis selle talumatust. Ta teab, et on algus, nagu on lõpp. Valgus on ta ja vari. Ta on ... Lisa. Eluaegne omastehooldaja.
Tellijale
***
Tuule, tohutu vastutuu-uule kiuste sammub naine piki teed. Pole inimhingegi. Hilissügisene hetk toob kõrvu ema hääle. Sõna sõna haaval hakkavad peas kerima tema lemmikpoeedi Aleksandr Puškini värsid. Pillavalt värvilisest sügisest ja salamahti viimaseid lehti poetavast karge taeva all laiuvast metsast. “Õhk jaheneb,” kõlavad lüüriku sõnad. Luules. Niisamuti on ka päriselus. Siinsamas tillukeses Uhtna-taguses Varudi-Vanakülas.