Mets tahab omanikult tarkust ja järjepidevust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tugiisik Aadu Raudla on metsandust koolis õppinud ja hiljem mitmes ametis olnud. Ka sae ja kirvega metsatööd teinud.
Tugiisik Aadu Raudla on metsandust koolis õppinud ja hiljem mitmes ametis olnud. Ka sae ja kirvega metsatööd teinud. Foto: Arvet Mägi

Mets pole põld, kuhu kevadel külvad seemne ja sügisel lõikad saagi, arutleb erametsanduse Virumaa tugiisik Aadu Raudla. Metsas võtavad saagi alles külvaja järeltulijad.

Kas metsanduses torkab silma kerge kasu saamise mentaliteet?

Praegu valitseb majanduses küll selline lühiajaline mõtlemine, et kui viie aasta pärast tulu ei saa, ei tasu asja ette võttagi. Mõeldakse, miks mina pean vaeva nägema, kui keegi teine kasu lõikab. Eks siin ole vahepealsed viiskümmend aastat nõukogude aega ka oma mõju avaldanud.

Millega tegeleb tugiisik ja mille poolest erineb tema töö konsulentide omast, kes tegutsevad metsaühistute juures?

Tugiisik on rohkem nagu koordineerija, tegeleb maakonna metsaühistute tegevuse edendamisega, vajadusel suunab metsaomaniku konsulendi juurde, kes annab juba konkreetset nõu. Tugiisiku töö kõrvalt endal otseselt nõustamiseks vaevalt aega jääb. Minu juurde võib aga tulla ükskõik missuguse metsamurega, püüan ikka aidata. Uuest aastast olen kolmapäeviti kättesaadav Rakvere metsaühistus, igal ajal võib mulle helistada või meilida, kontaktid leiab erametsa portaalist.

Nõu saamine on metsaomanikule siiani 15 tunni ulatuses riigi poolt finantseeritud, järgmisel aastal kavandatakse küll 10protsendilist omafinantseeringut, aga kahe tunni ulatuses seda ei rakendata. Seda nimetatakse lihtsustatud nõuandeks ja vahel ei olegi rohkem vaja.

Kui teadlikud on metsaomanikud ise?

Mõned on väga teadlikud, teised vähem. Eks vahel talitatakse ka iseenese tarkuse järgi. Mõnikord on küsitud nõu, aga pole selle järgi toimitud. Teinekord, kui asjad käest läinud, on tuldud uuesti tagasi.

Missugused ohud varitsevad metsaomanikku, tooge mõni näide.

Metsaomanik võib metsa müües sattuda näiteks ebaausate ärimeeste kätte. Näiteks sõlmitakse leping, millest täpselt aru ei saada. Hiljem on aga raske sellest lepingust taganeda. Niisugustest juhtumitest on kirjutatud ajalehes ning kõneldud televisioonis.

On metsaomanikke, kes ise elavad kaugel ega teagi, mis metsas toimub. Nii avastab ta ükskord, et metsas on tehtud lageraie, ka võib nii tulla pahandusi keskkonnainspektoriga. Mina soovitan kindlasti teadjamate käest nõu küsida.

Metsaomanikuks on saadud erinevaid teid pidi: ühed on selleks suuri summasid kulutanud, teised on niisama tagasi saanud. Tuleb tunnistada, et just viimaste hulgas kipub olema omanikke, kes ei oska oma vara niiviisi hinnata, kui need, kes on kulutusi teinud.

Tundub, et suured metsavargused on siiski minevikku jäänud.

Jah, otseselt vargusi tuleb ette kindlasti vähe. Pigem on probleem selles, et kasutatakse ära metsaomaniku teadmatust ja juriidilist harimatust. Sõlmitakse lepinguid, mille tegelikust sisust aru ei saada. Hiljem võib üllatuseks selguda, et pärast tulu saamist tuleb kanda veel kulusid.

Ajalehes võib sageli näha kuulutusi, kus soovitakse osta nii metsa, samuti lagedaks raiutud metsamaad.

Viimast ostavad rohkem metsandusliku taustaga inimesed, aga ka näiteks pensionifondid.

Toimitakse mitmeti. Osa müüb metsa koos maaga, teised raiuvad lagedaks ja istutavad uue asemele. Tihti jäävad istandused hiljem vajaliku hooleta. Aga paljud suhtuvad asja väga tõsiselt. Leidub metsaomanikke, kes põhimõtteliselt hoiavad metsa oma järeltulijaile ja seda ei puutu. Iseasi, kui mõistlik see on, ja kui palju mets selle aja jooksul puitu juurde toodab. Loodus teeb oma töö ja puit kaotab väärtust.

Eriti viljakale põllumaale rajatud mets, niisuguseid metsi on ka Pandivere kõrgustikul, sureb vaikselt. Kuusikud võivad nakatuda juurepessi. Siis langeb sealt raiutava puidu väärtus tunduvalt. Sellisesse metsa ei kasva tihti asemele kuusk ja kask, vaid toomingas, sarapuu, kuslapuu. Loodus ei kasvata alati asemele uut põlvkonda väärtuslikke metsapuid.

Eriti kurb on olukord siis, kui perel on raha hädasti vaja, aga metsa müüa ei julgeta või raatsita. Eks omanikul võib olla siin mitu hirmu, hirm petta saada, võib-olla ka hirm maksude ja bürokraatia ees.

Mida soovitate sellistele metsaomanikele?

Soovitan pöörduda nõu saamiseks metsaühistute poole, neid on Lääne-Virumaal kaks, Rakvere metsaühistu ja Viru-Lemmu metsaselts. Nende kaudu on võimalik metsa turvaliselt müüa. Rääkisin just Guido Ploompuuga Viru-Lemmu metsaseltsist, kes parasjagu seisis ühel langil ja kahetses, et metsaomanik oli metsaühistu poole pöördunud siis, kui puud juba langetatud ja järgatud. Asjatundmatu töö tõttu kaotas omanik rahas.

Ühistuga koostöös ei tarvitse metsa alati ainult müüa, vaid seda ka oskuslikult majandada.

Metsaühistud pakuvad ka harvendamise teenust, mille puhul võib omanik kindel olla, et seda tehakse nii, kuidas on vaja ja mets ei saa kannatada. Peamine soovitus on ikka, et kui on plaanis metsa majandama hakata, teha asi endale selgeks või otsida inimene, keda usaldada ja kellelt nõu küsida.

Kui tihedalt puutute ise väljaspool tööd kokku metsaga?

Olen viimasel ajal käinud ise võsa raiumas ja hooldusraiet tegemas. Elu jooksul on tulnud igasugust metsatööd teha.

Mul on Saare vallas metsa servas maakodu, kus harrastan mikrometsamajandust. Kui tavainimene ütleb nii mõnegi metsatüki kohta lihtsalt “võsa”, siis metsamees oskab selle “võsa” taga metsa näha. Peab ütlema, et mets ei kasva sugugi nii aeglaselt, nagu arvatakse. Sae ja kirve abil saab tegelikult seal imet teha, aga samas ka kõik ära rikkuda.

Võsa raiumise puhul, missuguse tööga paljud maaomanikud kokku puutuvad, peab teadma, et seda tööd on õigem teha kesksuvel, mitte kevadel või sügisel. Kesksuveks, juulis-augusti alguseks, on taim toitainevarud ära kulutanud ja tal ei ole kasvamiseks enam jõudu. Rahvatarkuse järgi soovitatakse seda teha vana kuu ajal.

Aadu Raudla
• On sündinud 20. veebruaril 1957 Sämis.
• Lõpetanud Kohala 8klassilise kooli (1972), Kaarepere sovhoostehnikumi (1976), Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsandusteaduskonna (1985).
• Töötanud Eesti Metsainstituudis inseneri ja vaneminsenerina, Uhtna kolhoosis metsaülemana, OÜs Känd ja Saag juhatuse esimehena, alates 2005. a erametsanduse tugiisik ja konsulent.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles