Juhtkiri: kogemusekuld naljalt ei tuhmu

Virumaa Teataja
Copy
Virumaa Teataja.
Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Siseminister Mart Helme suust tulnud pahameelt tekitanud viide Soome uue peaministri Sanna Marini kunagisele müüjatööle tekitas huvi uurida, millistel ametikohtadel on kätt proovinud Lääne-Virumaa poliitikud. Igasugustel. Loomi talitanud, kaupa letile ladunud, arhiivitolmus sobranud.

Lihtne tõde, et igaüks peab kuskilt alustama, on isegi liiga kulunud. Tähtsam on see, et iga töö annab mingit laadi kogemuse, tihtipeale on võrdelises suhtes töö raskus ja kogemuse väärtuslikkus. Kes rassib vankuvi jalu pikki tööpäevi kotte tirides või laudu saagides, see juba teab, milline hind on rahal või milline magus maik vabal hetkel. Kes rabeleb õpingute kõrvalt hommikutundideni teenindajaametis, see hindab kõrgelt ka oma haridust, mille nimel ränka töörada astutud sai. Teenindajaamet jagab veel kuldseid väärtusi, näiteks võimet kahe tule vahel hakkama saada: ühelt poolt tekitavad stressi väike palk, kiire tempo ja suured nõudmised, teisalt kliendid, kellega edukaks toimetulekuks alatihti pingutama peab.

Teenindajaamet on noortele igati sobilik rahateenimisviis ja avardab silmaringi. Kosmoseteaduse või tuumafüüsikaga just kokku ei puutu, küll aga igasugu rahvaga, kelle soove täites karastub teras. Suhtlemisjulgus ning -oskus tulevad kuudega. Ja lihtne inimlikkus.

Lihtne tõde, et igaüks peab kuskilt alustama, on isegi liiga kulunud.

Sellisest hullumeelsest keerisest elusa ja tervena välja tulla ning edasi astuda – ei vaidle vist keegi, et on, mida kogemusepauna pista.

Meenutada võiks ka õpilas- ja üliõpilasmalevaaegu, ja selle osa elukoolist on läbi teinud ju väga paljud. Mida väärtuslikku meenutada?

Hüpe täiesti tundmatusse inimkarja, seda esiteks. Võimas kogemus. Kiire kohanemise vajadus, mis sundis end ületama, teiseks. Võhivõõrastega rutuline sõpruse sõlmimine – igatahes.

Aga see pole ju veel kõik: malevapäevad viisid põllule, heinamaale ja -küüni, ehitusele, rappa ja metsa. Peod villis, pidi tegema iga tööd, mida anti. Ning malevasuve lõpul soojendas ümbrik omateenitud rahaga südant, kui nutuga pooleks armsate kaaslastega hüvasti jätta tuli.

Nõnda siis: Vladimir Majakovskit mäletate?

Ühte tõde meeles pea,

raiu kõrva taha:

meie maal

kõik tööd on head,

vali, millist tahad!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles