Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/10/7474979t1h32ea.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/18/12820569t1hf67b.jpg)
Kuidas aeg küll lendab. Alles oli jaanipäev ja juba löövad surnuaiad helendama küünalde valguses.
Ka lõppev aasta on viinud toonela teele palju armsaid inimesi, nende seas noori. Surm on ainus kindel asi ja ta pole elust palju õiglasem. Küünalde süütamisega lähedaste haudadel saadame sõnumi, et me ei ole neid unustanud.
Minu ema jäi varakult leseks ja pärast isa surma hakkas ta igal pühapäeval käima Viru-Jaagupis surnuaial. Pärast jutlust läks ta sinna ja tegi korda mitte ainult meie perekonna hauaplatsi, vaid ka sugulaste ja tuttavate omad. Ta võttis vahetevahel ka minu lapsed kaasa.
Nüüd käin mina ja võtan vahel oma lapselapsed kaasa. Nemad teavad täpselt, kes millise kalmukünka all puhkab. Kui tütrepoeg noorem oli, ütles ta, et võtame niiske lapi kaasa, ma pühin vanavanaema silmnäo ka puhtaks. Mina rääkisin neile, kuidas ma oma vanaemaga vedruvankril surnuaiale sõitsin ja ükskord käärid ära kaotasin. Nemad tahtsid kohe otsima minna, ehk leiavad veel üles.
Igal rahval on omad kombed ja neid tuleb austada. Aastaid tagasi olin külas ühel Taani õpetajal. Minu sealoleku ajal suri pereisa ema, kes oli aastaid veetnud vanadekodus. Pereisa ütles, et ta võtab musta ülikonna kaasa, annab tunnid ära ja sõidab kohale selleks ajaks, kui kirst mulda sängitatakse. “Meil on leping, et ülejäänu eest hoolitseb vastavalt minu soovidele vanadekodu. Hoiab haua aasta läbi korras ja ka süütab seal tähtpäevadel küünla. Meil ei ole kombeks käia tihti omaste haudadel. Minu emal ei ole selle 100 kilomeetri kaugusel asuva hauaplatsiga muud ühist, kui et seal puhkab tema põrm. Meie mäletame oma lähedasi kodus. Minule meeldib mõelda, et minu koduukse käelingil on alles veel osa minu ema käesoojusest.”
Ka Eestis saab tellida aastaringse hauahoolduse ja ka kellegi, kes süütab küünla, kui endal pole võimalik minna. Mina tahan küll oma ema ja isa haual süüdata ise küünla seni, kuni tervis lubab. Aga ka kulleriteenus on okei.
Ja kui saabub vanaaastaõhtu, peame pidu, sööme ja joome, oleme rõõmsad, südaööl hüüame vägeva hurraa, külastame üksteist ja soovime head uut aastat.