Kadrinas sukeldusid lapsed verivorstiteosse

Kristella-Madleen (vasakul) ja Karoliine sukeldusid julgelt verisesse vorstipudrusse. Foto: Raido Nagel

Päästeala noorteringi lapsed said möödunud nädalal põske pista algusest lõpuni enda tehtud verivorste. Kohalik verivorstimeister Reelika Kirsipuu valmistab kodus alati kõik jõuluvorstid peres edasi antud retsepti järgi.

Sel korral olid noored huvikeskuse köögis kättpidi asja sees. Lapsed said kõik koostisosad kokku valada ning oma kätega veresegust massi segada ja soolikatesse toppida.

“Arvasime, et lastel oleks huvitav vaadata, kuidas verivorste tehakse. Mõned kartsid ja mõned panid käed sisse,” rääkis Kirsipuu. Kuna poolteise tunniga, mis lastel aega oli, verivorste algusest lõpuni valmis ei tee, oli 15-aastase verivorstivalmistamise staažiga Kirsipuu juba liha, singi, küüslaugu ja sibula ära praadinud ning kilo kruupi pehmeks keetnud. Lastel oli rõõm pruunistatud kraam läbi hakklihamasina lasta. “Mina teen läbi hakklihamasina, kuna minu õde ei söö sibulat. Siis tuleb see läbi hakklihamasina lasta, tükke ei tohi olla,” selgitas Kirsipuu.

Väga paljud lapsed ei olnud verivorstitegu näinudki.

Praetud liha ja sink koos sibula ja küüslauguga aeti läbi hakklihamasina. Foto: Raido Nagel

Verivorstimeistri sõnul jäävad vorstid eriti head koduse singiga. “Liha toome ka lihapoest, et oleks värske. Kodulähedane toit on parema maitsega,” ütles Reelika Kirsipuu.

Peaaegu kogu oma elu noorteringi tegemistesse kaasatud olnud seitsmeaastane Karoliine oli vorstirohu ise korjanud. Tema õpib ema Reelika Kirsipuu kõrval verivorste valmistama.

“Minu armas ämm seda mulle õpetas ja tähtsad asjad – lehtri ja pulga – edasi andis. Need on üle 80 aasta vanad, aga töökorras,” kõneles Kirsipuu, kelle jaoks on vorstitegu pere ühine ettevõtmine. Kuna kõik sõbrad juba ootavad jõuludeks enda tehtud verivorsti, tehakse koos suured kogused.

Üle 80 aasta vana lehter ja pulk jäid sel korral kõrvale ning segu läks soole sisse tänapäevasema tehnoloogia abil. Foto: Raido Nagel

“Abikaasa ja lapsega teame juba täpselt, mis ülesanded meil kellelgi on. Töö sujub nii, et me ei pea enam isegi rääkima,” kõneles Reelika Kirsipuu.

Kolmapäeval õppisid noorteringi lapsed samuti oma hinge toiduvalmistamisse panema. Need, kes vorste sõid, kiitsid.

Osa noori suhtus ühte eestlaste rahvustoitu siiski kerge kartusega ja jättis kahvli tumeda junni sisse torkamata.