Kes pälvib aasta teo tiitli? Rahvas otsustab

Kunda pump track.

FOTO: Ain Liiva

Ajalehe Virumaa Teataja ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu korraldataval aasta teo konkursil püüavad tänavu tiitlit 15 nominenti ühisteo kategoorias ja üheksa isikuteo kategoorias. Võitjad selguvad rahvahääletusel.

Hea lugeja, anna meile teada, milline allpool kirjeldatud tegudest väärib sinu hinnangul aasta teo tiitlit.

Selleks saada Virumaa Teataja toimetusse aadressil Laada 27, 44310 Rakvere täidetud ankeet, mille leiad lehest, hääleta kohalikus raamatukogus või anna oma hääl Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kodulehel. Rahvahääletus kestab 10. jaanuarini (kaasa arvatud). Kõigi hääletajate vahel loosime välja kolm õnnelikku, kes saavad endale valida meelepärase raamatu Postimehe kirjastuselt.

Aasta tegu valitakse tänavu juba 17. korda. Võitjad hõigatakse välja 29. jaanuaril toimuval tunnustusüritusel. Lääne-Virumaa aasta teo tiitel antakse välja kahes kategoorias: üks isikuteo ja teine ettevõtte/asutuse/organisatsiooni ehk ühisteo kategoorias. Aasta teo valimisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: eriline edu; vajalik ja kordaläinud suurüritus; oluline ehitis või loominguline saavutus; paik või asi, mida võib pidada 2019. aasta märgiks. Aasta teo tiitli vääriline on tegu või üritus, millest räägitakse ka tulevikus kui märgist kodukülas, -vallas, -linnas, -maakonnas.

Ühisteo kategooria

Rakvere linna Pika tänava renoveerimine

Tänavu kevadel algasid Rakvere Pika tänava uuendustööd, mille käigus muutus vanalinna ajalooline peatänav tänapäevaseks promenaadiks. Uuendamise tulemusel jäi tänav kuni Kooli tänavani autodele ühesuunaliseks, jalakäijad ja kergliiklejad said suurema liikumisala. Tänava läänepoolsesse külge jäi autoliiklus. Tänava teisele poolele rajati jalakäijate ala koos tänavamööbli, lillekastide ja pinkidega. Kogu ümber ehitatud tänavalõik sai tänapäevase valgustuse. Tänavale paigaldati tervikuna kivikate: sõiduteele graniitkividest ja jalakäijate alale betoonplaatidest. Linnaehituslikult tekkis Pika ja Parkali tänava ristumiskohale väike väljak, mis ühendab Parkali tänava jalakäijate promenaadi Vallimäega.

Rakvere Pikk tänav.

FOTO: Vladislav Musakko

Sumedate Suveõhtute filmifestivali korraldamine Rakveres

Viiel augusti- ja septembrikuu õhtul sai vabas õhus vaadata kümmet eesti autorite linateost. Kolme noormehe – Kristo Ambus, Karl-Ander Pais ja Karl Andreas Sprenk – idee tulemusel läks Rakveres käima filmifestival, et tuua linnakärast eemal vabas õhus vaatajateni eestimaist filmiloomingut. Filmid linastusid Rakveres omanäolises paigas: tööstuskompleksis, endises kütusejaamas, aadressil Narva 49.

Raamatu “Võõra võimu aastad” välja andmine

Raamatu tarvis on põhjalikult uuritud Viru-Nigula kolhoosi ajalugu, kogutud mälestusi ja fotosid. Kaante vahele on talletatud materjal, millest seni on peljatud rääkida. Nõukogude võim peremehetses Eestis üle 50 aasta. Oma valusa jälje jättis see ka Viru-Nigulasse. Raamatu on koostanud Ene Ehrenpreis, Pille Kajar, Elbe Tull ja Aivi Parijõgi.

Maakonna esimese pump track’i ehitamine Kundasse

Oktoobris avatud Lääne-Viru maakonna esimene pump track Kundas avardab noorte vaba aja veetmise võimalusi. Pump track on asfalteeritud trikirada, mis sobib nii sportimiseks kui ka vaba aja veetmiseks ja millel sõitmine on kohane igas vanuses huvilistele nende oskustest olenemata.

Kunda pump track.

FOTO: Ain Liiva

Ristisalu avamine Kadrinas

Hingedepäeval avati Kadrinas surnuaia taga kogu Eestis unikaalne ristisalu “Maa ja taeva vahel”, mille autor on kunstnik Teet Suur ja materjal üle aegade säilinud, kuid surnuaias haudadel enam mitte kasutatavad metallristid. Kadrina astub teednäitava sammu ja annab uue elu sadakonnale kiriku kõrval roostetavale ristile. Idee Kadrina ristide eksponeerimisest kunstilise ristisaluna sai alguse 2015. aasta aprillis, mil ajakirjanik Rein Sikk, vallavolinik Ülo Kais ja Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson tulid välja mõttega, et Kadrina kiriku juures seisvad ristid vajaksid nii enamat väärtustamist kui ka korralikku eksponeerimist.

Ristisalu Kadrinas.

FOTO: Ain Liiva

MTÜ Johanna maja avamine

Novembri alguses avati Roela lähedal Lepiku külas MTÜ-le Johanna kuuluv päevakeskuse uuendatud maja, kus pakutakse erivajadusega inimestele toetatud elamise teenust.

Rakvere ametikooli uue õpilaskodu ehitamine

Ametikooli täielikult amortiseerunud õpilaskodu asemele on kerkinud 3000 ruutmeetri suuruse pinnaga neljakorruseline 200 majutuskohaga õpilaskodu. Peale majutusruumide on õpilaskodus huvitegevuse ruumid, jõu- ja aeroobikasaal ning riietusruumid. Samuti on seal lastehoiukoht, et toetada noorte emade õppimist. Õpilaskodu kasutada on mitmeotstarbeline spordiväljak, jalgrataste hoiuruum ja parkla. Õpilaskodu sissepääsu juures on koduvalvur, suur valgest betoonist kutsikas. Õpilaskodu plaanitakse avada aasta lõpus.

Tapa kultuurikoja renoveerimine

12. oktoobril avati piduliku lindilõikamisega uuendatud Tapa kultuurikoda. Vanast hoonest jäi alles vaid karkass, suurem osa vahelagedest, mõned vaheseinad, suure saali põrand ja toolid, heli- ja kinotehnika ning külastajatele mõeldud tualettruumid. Kõik muu, mis jäi suurest saalist väljapoole ja maja karkassi vahele, uuendati või ehitati täielikult ümber. Majal on nüüd tinglikult neli korrust, kasutatavaid ruume on igal korrusel. Lisaks ehitati majja lift, maja ette ja taha kaldteed, et ka erivajadusega inimesed pääseksid osalema kultuurikoja üritustele ja saaksid osa huvitegevusest.

Estonian Celli investeering ja tiitlid

Kundas tegutsev haavapuitmassi tootev Estonian Cell pälvis tänavu Eestis nii aasta ettevõtte kui ka aasta välisinvestori tiitli. Juunis paigaldati tehasesse 20 miljoni euro väärtuses seadmeid, millega investeeriti keskkonnahoidu.

Simuna kergliiklustee ehitamine

Oktoobris avatud Simuna kergliiklustee abil ühendati Simuna aleviku keskusega Allee ja Pargi tänava elamupiirkonnad. Peale tee valmimist saavad inimesed turvaliselt nii kauplustesse, rahvamajja, kooli, spordihoonesse kui ka alevikust välja uude tanklasse ja sealt kalmistule. Tee pikkus on umbes 2,1 kilomeetrit.

Rakvere kultuurifestivali korraldamine

17.–24. novembrini toimus esimene Rakvere kultuurifestival, mille patrooniks oli maestro Arvo Pärt. Kultuurifestival pakkus terve nädala vältel suurel hulgal kultuurielamusi igas eas vaatajaile, nii täiskasvanutele kui ka lastele. Festivali tähtsündmusena tõi rahvusooper Estonia esimest korda Rakveresse ooperi “La traviata”.

Puuetega inimeste XXIV üleriigilise kultuurifestivali korraldamine Rakvere teatris

Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja eestvedamisel toimus maikuus Rakvere teatris kahepäevane üleriigiline puuetega inimeste kultuurifestival, mida Eestis peeti juba 24. korda.

Festival on kõige pikema traditsiooniga puuetega inimestele mõeldud kultuuriettevõtmine, igal aastal astuvad seal üles erivajadusega inimesed Eesti eri paigust kas solistidena, ansamblite koosseisus, tantsijatena, näitetruppide koosseisus või mõnda instrumenti mängides. Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koda tegi festivalikorraldusse muudatuse: esimesel päeval oli kollektiividel võimalik omavahel võistelda, teine päev oli üles ehitatud vaba lava stiilis. Ühtlasi anti ettevõtmisele esimest korda rahvusvaheline mõõde.

Spordiürituse Battle for Tapa korraldamine

10. augustil korraldas spordiklubi Stev koostöös 1. jalaväebrigaadiga Tapa linnas Männikumäel esimest korda esindusliku spordiürituse Battle of Tapa, mis tõi ekstreemjooksurajale üle 400 spordihuvilise viiest-kuuest riigist. Lisaks 15-kilomeetrisele põhidistantsile sai ennast proovile panna viiekilomeetrisel rahvajooksudistantsil, meeskonnajooksus, paarisjooksus ja lastejooksudel.

Rakvere tervisekeskuse avamine

Novembri alguses avati Rakvere vast valminud esmatasandi tervisekeskus. Kahel korrusel asuvates avarates ja valgusküllastes ruumides asusid tööle kümme perearsti koos -õdedega, kaks psühhiaatrit, kaks füsioterapeuti, ämmaemand ja koduõde. Ligi 1400-ruutmeetrise pinnaga tervisekeskus on hästi ligipääsetav ja asub bussijaama vahetus läheduses sotsiaalkeskuse ja polikliiniku vahelisel alal.

Rakvere Waldorfi lasteaia avamine Vallikraavi tänaval

Sel sügisel avas Rakveres Vallikraavi tänaval endises Rakvere vallamajas oma uksed Rakvere Vabakooli Seltsi eest veetav Waldorfi lasteaed. Waldorfi lasteaias on rühmaruumides pinda 90 ruutmeetrit.

Praegu käib lasteaias ühe liitrühma jagu kolme- kuni seitsmeaastaseid lapsi.

Isikuteo kategooria

Merle Somelar aasta õe tiitli pälvimise eest

Aasta õe tiitel läks tänavu Rakvere haigla õele Merle Somelarile, kes on kõik oma 27 tööaastat pühendanud Rakvere haigla patsientidele.

Kelly Vask konkursi “Noortebänd 2019” võidu eest

Konkursi Noortebänd tänavuseks võitjaks krooniti Virumaa neiu Kelly Vask. Noortebänd on Eesti noortele muusikutele mõeldud suurim ja pikima ajalooga igaaastane konkurss, mis ei ole ainult parima ansambli valimine, vaid ka noorele artistile suunanäitaja ning hüppelaud Eesti muusikasse. Konkurssi Noortebänd on korraldatud 2001. aastast.

Arlet Palmiste näidendi kirjutamise ja lavale toomise eest

Arlet Palmiste on kirjutanud Tapa kandi ajaloolistest sündmustest kolm näidendit, mis on Piibe teatris ka lavaküpseks saanud. Tänavu oktoobris Udriku mõisa aidas lavale jõudnud “Varjud” kõneleb Männiku küla tragöödiast 1945. aastal. Moe piiritusetehases jõudis sel aastal publikuni lavastus “Moe mees”.

Urve Tinnuri laulupeo ühislaulu “Üksi pole keegi” sõnade kirjutamise eest

150. aastapäeva tähistanud laulupeo ühislauluna kõlas laulukaare all lugu pealkirjaga “Üksi pole keegi”, mille sõnade autor on luuletaja ja kirjanik Urve Tinnuri.

Urve Tinnuri juubelilaulupeol.

FOTO: Mihkel Maripuu

Heidi Jakobson aasta lasteaiaõpetaja nominendiks tõusmise eest

Rakvere eralasteaia Kaur õpetaja Heidi Jakobson nomineeriti tänavu aasta õpetaja tiitlile. Heidi Jakobson on juba mitu aastat hoolitsenud laste keskkonnaõpetuse eest. Tema eestvedamisel on Kauri lasteaia mudilaste silmade all inkubaatoris koorunud munadest tibud, tänavu kevadel võeti lasteaia hoovi elama kanad.

Nominent Heidi Jakobson.

FOTO: Meelis Meilbaum

Epp Mäe maadlus-MM-il pronksmedali võitmise eest

Epp Mäe on Kasahstanis Nur-Sultanis toimunud maailmameistrivõistluste pronksmedali omanik naistemaadluse raskekaalus (kuni 76 kilogrammi). Medalivõiduga lunastas ta ühtlasi pääsme Tokyo olümpiamängudele. Lisaks teenis Tudust pärit naine pronksi samas kaaluklassis selle aasta Euroopa mängudel Minskis.

Helena Veelmaa rekordite püstitamise eest

Rakkelasest Helena Veelmaa on Eesti meister ja rekordi omanik naiste klassikalises lamades surumises ning jõutõstmises kaaluklassis kuni 72 kilogrammi, samuti jõutõstmise Euroopa meistrivõistluste 10. koha omanik.

Ta püstitas EM-il kolm uut Eesti rekordit: kogusumma 442,5, kükk 170 ja jõutõmme 180 kilogrammi. Helena Veelmaa õpib sisekaitseakadeemias.

Indrek Klammer aasta põllumehe tiitli pälvimise eest

Aasta põllumehe tiitel läks tänavu Indrek Klammerile Voore Farmist. Voore Farmi juhataja Indrek Klammer on aastatega rajanud Vinni valda edukalt toimiva põllumajandusettevõtete grupi, kus maad haritakse ligi 4000 hektaril, peetakse loomi ja tööd saab 70 inimest.

Aasta põllumees Indrek Klammer.

FOTO: Sander Ilvest

Jaanus Lekk teenete eest Eesti mittekommertsliku filmi edasiarendamisel

Teenete eest Eesti mittekommertsliku filmi edasiarendamisel anti Jaanus Lekile Ülemaailmse Mittekommertslike Filmide Autorite Liidu UNICA kuldmedal. Jaanus Lekk on aastate vältel juhendanud paljusid Rakvere ja selle ümbruse noori filmihuvilisi.

Tänavusel üleriigilisel mittekommertslike filmide festivalil äratas suurt huvi tema Eesti vabariigi 100. aastapäevale pühendatud film “Viljapead kui mõttejada”.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles