Supiköögist saab korra aastas jõulupraeköök

Aare ja Kersti: üks klient ja üks perenaine. Foto: Vladislav Musakko

Kas Rakvere supiköögi viimaseks tööpäevaks jääb 30. detsember või avatakse uksed ka 1. jaanuaril, on nende ridade kirjutamise ajal ebaselge. Küll on aga kindel see, et neile üheksale inimesele, kes on praegu supiköögi igapäevased kliendid, on see praktiliselt ainus võimalus süüa sooja toitu.

Aare, kehamassiindeksiga 21, on elurõõmus mees. Suur mängunina ja -prillid ees, tervitab ta rõõmsalt supiköögi perenaist Katrin Vändrikku ja kiidab, et “silmad on hinge peegel”. Samuti peab ta selliseid prille kõige paremateks, sest need ei lähe kunagi uduseks. “Kust nad saavadki minna, kui klaase ees pole,” seletab ta asja igaks juhuks üle.

Rakvere supiköögis käib praegu regulaarselt söömas üheksa inimest: kaheksa meest ja üks naine. Talongid on välja antud veel ühele inimesele, aga tema supiköögis ei käi. Varem on klientide arv ulatunud ka üle 20.