Rakkes mälestati lubjakuningat
Karl Kadakale, lubja tööstusliku tootmise alusepanijale Rakkes, paigaldati tema läheneva 160. sünniaastapäeva eel Nordkalk AS-i Rakke lubjatehase, Väike-Maarja valla ja Rakke Hariduse Seltsi koostöös väärikas mälestuspink.
Meister Ain Aasa käe all valminud paekivist pingi kujundus on lubjakuningale igati vääriline. Pingile leiti väga sobiv asukoht, sest sellel istudes avaneb suurepärane vaade kõigile endisaegse peremehe ehitistele.
Pingilt eemaldasid katte Karl Kadaka lähedased.
Peale Rakkest nelja kilomeetri kaugusele Kamarikule rajatud viie lubjapõletamise maaahju ehitas Karl Kadak 1910. aastal Rakkesse esimese ja 1913. aastal teise ringahju. Nii valmis tootmisvõimsuselt Eesti suurim lubjavabrik, mis oli ka Baltimaades üks suurimaid. Rakke lubjavabriku ümber kerkisid elumajad, vürts-, sega- ja pudupoed.
Karl Kadaka ettevõtlikkuse ja ärilise tegevuse tulemusena hakkas Rakke asula jõudsalt kasvama ning kujunes selliseks, nagu tänapäeval näha on.
Juba 1924. aastal ilmunud Vasso Silla raamatus "Rändur Eestis" on esimeseks Rakket iseloomustavaks lauseks: "Rakke jaama lähedal paistab lubjaahju kõrge suitsutoru ...". Rakke Lubjatehas on praegu põhjamaade suurima lubjatootja Nordkalk AS-i üheks tootmisüksuseks. 1929. aastal sai lubjatööstur Karl Kadakast Tallinnas Liival asunud ehitusmaterjalide tehase "Silikat" omanik, kus peajuhatajaks oli tema poeg Bruno, keda abistas advokaadist väimees Karl Nurk. Rakke lubjavabriku toodangul oli turgu üle Venemaa.
80 aasta juubeli puhul kirjutati Karl Kadakast kui suurtöösturist ja seltside tegelasest. Ta oli kohalike seltside ainus suursponsor. Rakke Rahvahariduse Seltsile andis ta maja ehituseks nii raha kui ka ehitusmaterjale. Ta ehitas Rakke Tuletõrje Seltsile seltsimaja Valged Neegrid ja toetas nende tegevust rahaliselt. Ta kinkis Rakke kirikule oreli ja andis palgid uue kiriku ehitamiseks. Tema varade natsionaliseerimise tõttu jäi kirik ehitamata.
Karl Kadak jõudis Eesti 20 rikkaima inimese hulka, olles ilmselt kõigi aegade madalaima haridusega miljonär Eestimaal. Paar talve koolis käinud, kuid seal ei lugema ega kirjutama õppinud karjapoisist, kes alles oma elu lõpuaastatel allkirja kirjutamise selgeks õppis, sai lubjakuningas.
Keset Rakket asuva esimese ringahju maapinnalt 59 meetri kõrgusele ulatuva korstna, millel tekst "Ehitas KADDAK 1910" püstitas ta juba oma eluajal enesele otsekui mälestussambaks. Põhjus, miks Kalju-Olev Veskimägi palus fotot sellest korstnast, selgus pärast tema raamatu "Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur ENSV-s ja tema peremehed" ilmumist 1996. aastal. Nimelt kasutas raamatu autor korstnat illustreeriva võrdlusena oma raamatus. Nõukogude võim, kes tahtis küll lupja toota, soovis unustada selle tehase ehitanud omaniku nime. Mitu korda püüdis võim nime üle värvides seda korstnalt kustutada, aga ikka tuli vaim ehk loodus appi ja pesi värvi maha. Paraku on loodus aja jooksul korstna seisukorrale laastavalt mõjunud
ja aina kiirenevas tempos ta seda teeb. Seepärast tuleks sellest mälestussambast hoopis rohkem hoolida.
Mälestuspingi avamisele järgnenud õhtul ühise sünniaastapäevalaua taga arutlesid koos Karl Kadaka lähedastega Nordkalk AS-i Rakke lubjatehase juhtkonna, Väike-Maarja vallavalitsuse ja vallavolikogu esindajad võimaluste üle, mida selle
Rakke sümboliks saanud mälestusmärgiga ette võtta. Esmase ülesandena otsustati tellida ekspertiis korstna praeguse seisukorra kohta.
Veebruari lõpuni on Rakke muuseumis väljas Iisaku kunstide kooli kunstiklassi õpilaste Rakke piirkonnas valminud välitööde näitus. Üks osa sellest näitusest on pühendatud Karl Kadaka iseendale rajatud mälestussambale.
Siiras heameel oli näha nii suurt hulka kohaletulnud inimesi Rakkest ja kaugemalt Simuna kirikaias Karl Kadaka hauasamba juures mälestusküünlaid süütamas ning Rakkes mälestuspingi avamisel, kes tunnevad sügavat austust majanduslikult suurelt mõelnud eesti maarahva esindaja elutöö vastu.