Virumaa Teataja ajakirjanikud panid kaante vahele nii elu kui ka surma
28. detsember 2019, 00:00
/nginx/o/2019/12/27/12837242t1hc5dd.jpg)
Virumaa Teataja ajakirjanikud Andres Pulver ja Jete Eevald on saanud sel aastal maha kumbki oma raamatuga - üks luule-, teine ajalooteosega.
Virumaa Teataja ajakirjanikud Andres Pulver ja Jete Eevald on saanud sel aastal maha kumbki oma raamatuga: üks luule-, teine ajalooteosega.
Vahetult enne jõule tuli trükist Andres Pulveri raamat “Kuidas kultuuritegelased lahkuvad”. Raamatus on enam kui 90 eesti kultuuriinimese suremise ja ka elamise lugu ning Metsakalmistu ja Rahumäe kalmistu kaart haudade asukohaga.
“Inimestel, kes raamatusse võetud, on igal juhul igaühele midagi öelda. Kasvõi seda, kuidas elada nii, et sind mäletataks. Või hoopis kuidas mitte oma elu elada,” märgib Andres Pulver.
/nginx/o/2019/12/27/12837241t1h790d.jpg)
Ta tsiteerib kunagist Poola kuningat Stanisław Leszczyńskit, kes on öelnud: “Kes kardab surma, sureb iga kord, kui ta sellele mõtleb.” “Kui see tund ükskord käes on, on ju hea teada, milline kuramuse uhke seltskond meid ees on ootamas,” arutleb Pulver. “Aga mingi mõju surmal ja sellele mõtlemisel on. Kui suvel raamatu jaoks materjali kogusin, ärkasin ühel hommikul teadmisega, et ma olen oma isa üle elanud. Võtsin sõrmed ja varbad appi, arvutasin natuke aega ja selgus, et oligi täpselt see päev, mil ma olin saanud vanemaks, kui oli minu isa surres.”
Raamatu ametlik esitlus toimub 12. veebruaril algusega kell 18 Vohnja raamatukogus.
“Kõik kolm ja pool raamatut ehk “Viru vägevad”, “Kuidas kuulsused surevad”, “Põrgu katlakütja” ja “Kuidas kultuuritegelased lahkuvad” on sündinud tellimustööna kirjastajatelt. Tauno Vahter Tänapäevast mäletas kuulsuste suremise raamatut ja võttis kevadel ühendust ning arvas, et Voldemar Kuslapi kalmisturaamat on natuke igav ja väheinformatiivne ning võiks teha sisukama. Eks igaüks saab otsustada, kas on sisukam või mitte,” lisas Andres Pulver.
Virumaa Teataja toimetuse värskeim ja noorim liige Jete Eevald on andnud välja oma esimese luulekogu “Vahetevahel”, mis on samuti raamatukauplustesse jõudnud.
“Minu teos puudutab küll üksikutel kordadel selliseid teemasid nagu rahu ja maailm, milles elame, kuid läbivaks teemaks on siiski armastus. Selle habras olemasolu või põhjatõmbav kaotus. Ja ma tahan sellega anda,” selgitab autor Jete Eevald. “Et lugejale teos meeldiks, peab ta suutma sellega suhestuda. Minu ausad ja täiesti vahetud read lubavad seda. Me kõik oleme kogenud armastust moel või teisel. Ja selles on alati nii mesimagusust kui ka tõrva kibedust. Ning saan ka öelda, et olen kirjutanud selleks, et enesele anda. Saades välja emotsioonid, mis püsima jäädes üle keeksid. Selle asemel olen suutnud kasvada, ja selle asemel et end kellegi peal välja elada, elan end nüüd välja paberil.”
Jete Eevald ütleb, et raamat pole tema jaoks pelgalt luulekogu, vaid ka tõhus koostöö ta muusaga – fotograaf Alina Birjukiga –, kellega on loodud harmoonia sõnade ja visuaalide vahel, mis toob esile eheda emotsiooni, andes edasi puhtust ja intiimsust, mida luuleread endas kannavad.
Luulekogu pealkiri “Vahetevahel” on ühtlasi Jete lemmiksõna emakeeles.
“See on püsinud juba aastaid. See on võlunud mind oma lihtsuse, sealsamas mitmetahulisusega. Seda saab võtta nii, kuidas parasjagu soov on. Vahetevahel. Nagu seda ka minu teos on – natuke siit ja veidi sealt,” kõneleb Jete.