Ootus oli suur, ärevus samuti, piletid ostetud juba kaks kuud ette; juuksed kammitud, hambad pestud, naine käevangu ja kiriku poole, nii 40–45 minutit enne algust ikka. Et saaks istuma, nägema, kuulma; ennast näitama ja teisi vaatama – kes kellega ja kes mitte.
Siseneme – enne ikka müts maha, mingisugune austus peab maja ja pererahva vastu olema. Avaneb vaade – veel on pooled read tühjad. Yes! Jõudsime, ei peagi posti tagant esinejaid piiluma. Hetk hiljem varises põrmu meie rõõm: praktiliselt kõik read, kohad, kust oleks võimalus olnud midagi lisaks kuulamisele näha, olid – RESERVEERITUD! Minu küsimusele vastas pileteid kontrolliv kauni rühiga pikemat kasvu daam, et kohad on reserveeritud LINNAVALITSUSELE. Ma oleks nagu puuga pähe saanud. Mida juttu? Mis linnavalitsus, mis reserveeritud, mis seosed, miks ja kuidas?
