Kiri: kas nii on õiglane?

Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

Jõulu kolmandamal pühal toimus Rakvere kirikus kontsert – välja kuulutatud kui erakorraline sündmus. Ega neid Inglise kroonitud peadega seotud artiste meile tihti sattu!

Ootus oli suur, ärevus samuti, piletid ostetud juba kaks kuud ette; juuksed kammitud, hambad pestud, naine käevangu ja kiriku poole, nii 40–45 minutit enne algust ikka. Et saaks istuma, nägema, kuulma; ennast näitama ja teisi vaatama – kes kellega ja kes mitte.

Siseneme – enne ikka müts maha, mingisugune austus peab maja ja pererahva vastu olema. Avaneb vaade – veel on ­pooled read tühjad. Yes! Jõudsime, ei peagi posti tagant esinejaid piiluma. Hetk hiljem varises põrmu meie rõõm: praktiliselt kõik read, kohad, kust oleks võimalus olnud ­midagi lisaks kuulamisele näha, olid – ­RESERVEERITUD! Minu küsimusele vastas pileteid kontrolliv kauni rühiga pikemat kasvu daam, et kohad on reserveeritud ­LINNAVALITSUSELE. Ma oleks nagu puuga pähe saanud. Mida juttu? Mis linnavalitsus, mis reserveeritud, mis seosed, miks ja kuidas?