/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
/nginx/o/2020/01/02/12845822t1hc50c.jpg)
Lääne-Virumaal registreeriti detsembrikuu jooksul viis gripi- ja 434 muud ülemiste hingamisteede viirusnakkuste juhtu. Üks grippi haigestumine diagnoositi viimsel nädalal.
Lääne-Virumaal diagnoositi viis grippi haigestumist
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova ütles, et haigestumuse intensiivsus püsis varasemate aastate sama perioodiga võrreldes samal tasemel ja on sellele perioodile omane.
Eelmisel nädalal Eestis grippi haigestumine kolmekordistus. Kuigi ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunud inimeste arv langes aasta viimasel nädalal eelnenud nädalaga võrreldes 53 protsenti, tõusis grippi haigestumus kolm korda.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunud 1414 inimesest 50,7 protsenti olid lapsed. Aasta viimasel nädalal diagnoositi grippi haigestumine 213 inimesel, jõulupühadele eelnenud nädalal haigestus grippi 72 inimest. Laboratoorselt leidis kinnitust 104 gripijuhtu, millest 43 olid tingitud A- ja 61 B-gripiviirusest.
Grippi haigestunute seas on kaks kolmandikku kuni 15-aastased lapsed, tööealised ja vanemaealised patsiendid moodustavad vastavalt 28,9 ja 3,8 protsenti.
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi viis patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel gripi tõttu hospitaliseeritud 30 patsienti, üle 90 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas 72,5 protsendile.
Püstijalu põdemine ohustab nii ennast kui ka teisi. Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt: väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Grippi nii-öelda püstijalu põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kellele grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Samuti on sellisel juhul suurem risk saada raskeid tüsistusi.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides tuleb suu katta taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena tuleb püsida kodus. Kindlasti ei tohi haigustunnuste ilmnemisel külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.
Parim viis grippi haigestumist vältida on end gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerida saab end endiselt perearsti juures ja vaktsineerimiskabinettides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, kelle puhul võib gripi põdemine kulgeda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga.
Gripivaktsiin hakkab tervetele inimestel mõjuma kümme kuni 14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku paljude võõrastega.