Aasta lind on tuttpütt, aasta loom nahkhiir
Alanud aasta lind on tuttpütt ja loom nahkhiir.
Euroopa ühe erakordsema välimusega veelind tuttpütt äratab tähelepanu omapärase kevadise pulmamänguga.
Tuttpütt (Podiceps cristatus) on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kelle kohta on teadmised seni veel tagasihoidlikud. Siiski ei saa märkamata jätta tuttpüti omapärast varakevadist pulmamängu, mille jooksul vanalinnud graatsiliselt, nokad vastakuti, liiguvad, aeg-ajalt end vees püsti ajavad ja teineteisele veetaimi ulatavad.
Eestis on tuttpütt roostunud lahesoppide ja suuremate järvede tavaline haudelind. Kevadel saabuvad tuttpütid Eestisse aprillis kohe pärast jää sulamist, Lääne- ja Lõuna-Euroopas asuvatele talvitusaladele lahkuvad nad oktoobris. Ent kui jääolud võimaldavad, jääb vähesel arvul tuttpütte Eesti rannikule ka talvitama.
Aasta looma nahkhiire liike on Eestis registreeritud 14. Tegu on väikeste lendavate imetajatega, kellel on öine eluviis.
Nahkhiireaastal pööratakse tähelepanu kõikidele Eestist leitud nahkhiireliikidele. Näiteks avatakse veebruari keskel Eesti loodusmuuseumis näitus “Hirmus armas nahkhiir” ja eksperdid tegutsevad jätkuvalt selle nimel, et tagada nahkhiirte parem kaitse.
Umbes pooled Eesti nahkhiireliikidest lendavad talveks lõuna poole peaaegu nagu rändlinnud, ülejäänud aga otsivad talve üleelamiseks talvituspaiga. Praegusel külmal ajal on Eestisse jäänud kaheksa liiki nahkhiiri. Talveks Eestisse jäänud nahkhiired viibivad tardunes enamasti inimkätega rajatud koobastes ja keldrites.
Nahkhiirte talvist elu on Eestis uuritud juba üle 70 aasta.