Ministeerium eraldas Tapa vallale hea tahte raha

Rabasaare külas säilinud hooned tähistatakse infotahvlitega.

FOTO: Teet Suur

Kaitseministeerium maksis tulenevalt heade kavatsuste leppest Tapa vallale ligemale 11 000 eurot toetust. Lisaks eraldas ministeerium 40 000 eurot Rabasaare küla kultuuripärandi säilitamiseks.

Kaitseministeerium on sõlminud üheksa Eesti omavalitsusega heade kavatsuste leppe ja maksab sellest tulenevalt aastatel 2019–2023 neile toetust, et kompenseerida harjutusväljakute kasutamisest tekkivat negatiivset mõju. Tänavu eraldas ministeerium omavalitsustele kokku 300 000 eurot.

“Ilma omavalitsuste toe ja koostööta ei oleks meie kaitseväelaste oskused tänasel tasemel. Selle on taganud maastikul toimuv väljaõpe, kus kasutatakse relvi ja muud tehnikat,” märkis kaitseminister Jüri Luik. “Peame head koostööd kohalike omavalitsustega äärmiselt tähtsaks.”

Tapa vallale jagus toetussummast 10 761 eurot. “Toetuse saamine on meil fikseeritud valla teises lisaeelarves,” lausus Tapa vallavanem Riho Tell. “Summa pole just ülemäära suur, aga midagi ikka. Samas näiteks Kuusalu ja Anija vald, mille territooriumile jäävad suured harjutusalad, said päris kopsaka summa.”

Telli sõnul kaitseministeerium toetuse kasutamisele sihtotstarvet ei seadnud. “Meil on ministeeriumiga vastav leping ja väga selgelt pole ette kirjutatud, kuhu me toetust kulutada võime,” rääkis ta. “Paha ei teeks, kui see kuluks negatiivsete mõjude leevendamiseks, kuid ausalt öeldes ma ei kujuta hästi ette, kuidas me seda teha saaksime. Eks volikogu otsustab, kuhu ja kuidas see raha täpselt kulutada.”

Hoopis suurema, 40 000-eurose toetuse saab kaitseministeeriumilt aga Rabasaare küla. Täpsemalt küll küla kultuuripärandi säilitamise projekt.

Asja taga on seltsing “Inimene, loodus ja sõjavägi”, kes kavatseb Lehtse lähistele Rabasaare külla rajada kultuuripärandiraja, tähistada külas säilinud hooned tahvlitega ja siduda täiendav info virtuaalselt Tapa valla kodulehega.

Rabasaare on teatavasti kunagine turbatööstusasula, kuhu alalisi elanikke praeguseks jäänud pole, kuid sealsetel hoonetel on omanikud. Küla jääb kaitseväe polügooni ohualasse ja kaitseväelased tavatsevad seal korraldada harjutusi.

“Tulevikus sellele külale pidevat ligipääsu ilmselt pole, sest kaitseväe harjutuste ajal on piirkond suletud,” mainis vallavanem Riho Tell. “Muul ajal saab aga seal korraldada ekskursioone. Tegemist on omanäolise külaga, mille kultuuripärand väärib kahtlemata talletamist.”

Lehtsest nelja kilomeetri kaugusel asuv Rabasaare küla asutati 1936. aastal ja parimail aegadel elas seal alaliselt üle 600 inimese. Külas oli korralik taristu, ei puudunud lasteaed ega klubi. Lehtse ja Rabasaare vahel oli kitsarööpmeline turbaveoraudtee. 1974. aastal turbavarumine lõpetati, kuid külas säilis tööstus: valmistati täispuhutavaid madratseid ja turvavöösid. Pärast taasiseseisvumist hakkas küla tühjenema ja teadaolevalt on praeguseks sealt ära kolinud ka viimane alaline elanik.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles