Kolumn: maastumine

Urmas Nõmmik. Foto: Kristjan Teedema

Maad on mitut moodi. On selline maa, mis on vaid nime poolest maa, sest tegelikult on see linnaserv. Sellist maad lahutab linnast metsatukk või põllulapp või kaks. Sinna jõudmine on suhteliselt lihtne, ühissõiduk või auto viivad kohale mõistliku ajaga. Töökoht on linnas, kool ja lasteaed on linnas, asjaajamine käib linnas.

Siis on veel selline maa, mis on juba rohkem maa, aga mis on võimalik vaid tänu linnale. Vähemalt üks leibkonna liige käib ikkagi tööl linnas, aga lapsed õpivad maakoolis, lähipood on maapood, sõltuvus isiklikust sõiduvahendist on suur, aga iga asja ajamiseks ei sõideta ilmtingimata suurde linna.

Aga siis on veel selline maa, kust suures linnas tööl ei käida. Tööd tehakse kodus või koduküla lähikonnas. Asjaajamiseks tuleb kindlasti kasutada autot, sest mitmesuguste toimingute tegemiseks tuleb minna kord siia, kord sinna.