Juhtkiri: väga vajalik haigla

Virumaa Teataja.

FOTO: Meelis Meilbaum

Aeg-ajalt võime ju kõik Rakvere haiglat kiruda, aga tegelikult ei taha ilmselt keegi, et see ülimalt vajalik asutus siit kandist kaoks. Või hakkaks jupphaaval kaduma, nagu on juhtunud Eestis nii mõnegi haiglaga, kus on alustatud näiteks sünnitusosakonna sulgemisest.

Riskirase läheb muidugi rohkemate võimalustega haiglasse. Ja on ka neid, kes probleemideta kulgenud raseduse puhul pigem pealinna või ülikoolilinna sõidavad last ilmale tooma. Aga väga hea, et siiski on säilinud võimalus kodulähedases haiglas sünnitada. Et ei peaks “Tõe ja õiguse” Krõõda kombel oma kodus selle asjaga ühele poole saama.

On väga tähtis, et hädaolukordades, kus määrav meedikute hoole alla jõudmise kiirus, saaks arstiabi kodukoha lähedal. Arusaadav, et väga spetsiifilist aparatuuri ja rahvusvahelisel tasemel spetsialiste kohalik haigla endale lubada ei saa, aga erandjuhtumite korral on võimalik patsiendid edasi saata.

Ehk toovad head töötingimused (mida uued ruumid ja moodne tehnika kahtlemata pakuvad) ning mõistlik palk ka noori arste väikelinna.

Kohalike haiglate säilimise eest oleme tegelikult natukene tänu võlgu Rakvereski mehetegusid teinud doktor Külvar Mandile. Ajal, mil ta oli sotsiaalministeeriumis abiminister, oli tõsiselt jutuks maakonnahaiglate sulgemine: riigil oli plaan jätta alles vaid neli-viis suurt haiglat ja maakonnakeskustesse üksnes erakorralise meditsiini osakonnad. Mand sõdis sellele lollile plaanile kõvasti vastu ja õnneks võtsid otsustajad mõistuse pähe.

Rakvere haigla on viimasel ajal jõudsalt arenenud ja ehk toovad head töötingimused (mida uued ruumid ja moodne tehnika kahtlemata pakuvad) ning mõistlik palk ka noori arste väikelinna, kus tore oma perega elada ja lapsi kasvatada. Rakvere on päris hea asukohaga. Kui meil arste jätkuks ja võimalusi oleks, siis võiks siia ju ka idavirulased ning keskeestlased tulla.

Kiiduväärt on aga see, et areng jätkub ja haigla on alustamas taastusravikompleksi rajamist. Patsiendi seisukohast on tänuväärne, kui taastusravi pärast ei pea sõitma kuhugi kaugele, sest tavaliselt on tegemist ju pikema protsessiga, mitte ühekordse visiidiga. Ning taastusravi olulisusest alles hakatakse üha rohkem aru saama. Tegelikult tahame ju kõik olla terved ja pärast haigestumist (või õnnetust) korralikult taastuda.

Tagasi üles