Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutas eelmisel aastal enim toit

Toit.

FOTO: Arvo Meeks

Statistikaameti andmete kohaselt tõusis 2019. aasta tarbijahinnaindeks 2018. aasta keskmisega võrreldes 2,3 protsenti.

Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutasid eelmisel aastal kõige rohkem toit ja mittealkohoolsed joogid. Suurima osa sellesse andsid kallinenud köögivili (17%) ning jahu ja jahutooted (4,9%). Kallimad olid ka bensiin (0,5%) ja diislikütus (1,5%), odavamad aga alkohoolsed joogid (3%).

Toidukaupadest kallines möödunud aastal 2018. aasta keskmisega võrreldes enim kartul (27,9%), värske köögivili (24,1%) ja riis (10,6%).

Detsembris mõjutasid tarbijahinnaindeksit aga enim transpordi- ja eluasemekulud. Möödunud aasta detsembris olid kaubad 1,7 protsenti ja teenused 1,9 protsenti kallimad kui 2018. aasta samas kuus. 2018. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transport, põhiosa andis 10,6 protsenti kallinenud bensiin ja 6 protsendi võrra kallinenud diislikütus. Veidi väiksem oli toidu ja mittealkohoolsete jookide mõju, millest üle poole andsid liha ja lihatooted (6,2%) ning värske puuvili (8,9%). Toidukaupadest kallinesid enim muud jahu- ja teraviljatooted (12%) ning odavnesid kartul (17%) ja kanged piiritusjoogid (12%).

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid 2019. aasta detsembris võrreldes 2018. aasta detsembriga 0,8 protsenti ja vabalt kujunevad hinnad tõusid 2,5 protsenti.

Novembriga võrreldes mõjutasid 2019. aasta detsembris tarbijahinnaindeksit kõige rohkem eluasemega seotud teenused. Kodudesse jõudnud elekter oli 5,4 protsenti ja majapidamiste veevarustus 24,1 protsenti odavam. Neist viimase põhjustas pealinna veetariifide langus. Suurema mõjuga oli veel transport, sest bensiin kallines kuuga 3,1 protsenti, diislikütus 3,6 protsenti ja detsembriks ostetud lennukipiletid olid 10,5 protsenti kallimad kui novembriks ostetud.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles