Juhtkiri: märgid on kõikjal

Virumaa Teataja.

FOTO: Meelis Meilbaum

Norralased andsid teada, et nende ilmajaam Norra keskosas Åndalsnesis mõõtis 2. jaanuaril õhusooja 18,6 kraadi, millega purunes seal senine jaanuarikuu soojarekord.

Soojarekordi purunemist jaanuaris nägid ka Pärnu elanikud, kui edelatuuled puhusid 10. jaanuari tormisel ööl suvepealinna üheksa soojakraadi.

Rekordid on muidugi toredad asjad, kuid põhjamaiselt karge talvega harjunud eestlaste elu löövad must maa ja kevadet meenutav õhusoe korralikult sassi.

Rakvere spordihoone parklasse esimeste külmadega püsti pandud uisuväljakut piiravad poordid pole tänavu ühtegi tritsutajat näinud, sest liuvälja pole õnnestunud rajada. Kadrina spordikeskus kibeleb lumemasinat töösse rakendama, aga isegi kunstlume tootmiseks on mõningaid külmapügalaid vaja, ja kauemaks kui pooleks päevaks.

​Kas tänavu õnnestub Eestis mõni suusamaraton korraldada, on praegu üks suur küsimärk. Mida päev edasi, seda ebatõenäolisem see on. Kiviõli seikluskeskuse suusamäel pole nigelad, et mitte öelda olematud lumeolud sportlikke tegevusi veel võimaldanud.

Rekordid on muidugi toredad asjad, kuid põhjamaiselt karge talvega harjunud eestlaste elu löövad must maa ja kevadet meenutav õhusoe korralikult sassi.

Koolides on suusatunnid asendatud ujumis- või lihtsalt tavapäraste õuetundidega. Ent võibolla ilmaolud tänapäeval enam nii väga õpetajaid ei heidutagi, meie kliimas peavadki igaks juhuks olema valmis plaan B, plaan C ja nõnda edasi. Sahamees aga vaatab siiski murelikult taevasse lootuses, et luugid avanevad ja talv viimaks kohale jõuab, sest seisev traktor tulu ei teeni, küll aga tuleb selle liising pangale ära maksta.

Ka jahimehed on optimistlikult lume ootel, sest näiteks metsseajaht käib ikka lumel nähtavate jälgede järgi. Aiandushuvilised seevastu klõpsivad pilte õitsvatest lumeroosidest ja käivad puudel-põõsastel pungi uurimas. Siin-seal on veel aastavahetusel roosiõisi imetletud.

Tahame ja oskame seda endale teadvustada või mitte, aga märke kliima soojenemisest on näha kõikjal. Ja kuulda kõikjal, sest peaaegu ülepäevaseks saanud tormituul kolistab akna taga. Pigem on küsimus eri põlvkondade oskuses kliima soojenemise märkidele tähelepanu pöörata ja reageerida. Noortel on siinkohal selge eelis.

Tagasi üles