Virumaa veekogumite seisundit asutakse parandama ligi 17 miljonit euro eest

7,5 kilomeetrit pikk Soolikaoja läbib Rakvere linna ning suubub Selja jõkke. Projekti raames tehakse uuringud ja töötatakse välja leevendavad meetmed veekogu seisundi parandamiseks. Foto: Marianne Loorents

Keskkonnaministeeriumi juhtimisel on alguse saanud terviklik veekogumite seisundi parandamise projekt Virumaal. Projekti LIFE IP CleanEST raames tegeletakse 10 aasta jooksul siinsete veekogumitega, tänavu on muu hulgas fookuses Rakvere linna läbiv Soolikaoja ja Pahnimäe jääkreostusobjekt.

Projekt katab 240 000 hektarit, hõlmates 574 kilomeetri ulatuses vooluveekogusid ja ligi 160 000 hektarit rannikuveekogusid. 

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on see esimene mastaapne ja integreeritud ettevõtmine Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamiseks. "Tahame tuua tagasi elu nendesse veekogudesse, kus see inimtegevuse tulemusena on tugevalt kannatanud. Projektiga hõlmatud veekogumite reostamise algus ulatub osaliselt eelmise sajandi esimestesse aastakümnetesse. Olen kindel, et mõne aasta pärast avaneb neis paigus juba märksa ilusam ja elusam pilt," rääkis minister.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi sõnul on tööde tegemine jagatud etappidesse. 2020. aastal on fookuses Rakvere linna läbiva Soolikaoja uuringute tegemine ja leevendavate meetmete väljatöötamine, jääkreostuse ohutustamine Kohtla-Nõmme endises rehvitehases,  Pahnimäe jääkreostusobjektil puhastustehnoloogia väljatöötamine ja selle katsetamine, samuti Püssi paisu eelprojekteerimine kalade rändevõimaluste tagamiseks ning Erra jõe puhastamist ettevalmistavad tegevused.

"Oleme koos partneritega alustanud  Erra jõe sängi ja kallaste pooleteise kilomeetri pikkuse jääkreostuse eemaldamise ettevalmistamisega. Erra jõe põhja ladestunud pigi on kohati poole meetri paksune. Pärast reostuse eemaldamist tasandatakse puhastatud alad ning taastatakse jõelised elupaigad," rääkis Liiv.

Samuti eemaldatakse CleanESTi tulemusena endise Kohtla-Nõmme rehvide remonditehase territooriumilt umbes 1200 tonni õliseguseid jäätmeid ja saastunud pinnast. Lisaks veekogude puhastamisele ja jääkreostuse tõrjumisele taastatakse Virumaa jõgedes kalade kudemisalasid. 10 aasta vältel asustatakse regulaarselt lõhe- ja meriforelli maime puhastatud elupaikadega jõelõikudesse, et luua isetaastuvad lõheliste asurkonnad.

CleanEST on projekt, mis selgitab, kas ja kuidas saab veekogude puhastamiseks kasutatavaid võimalusi rakendada muudel objektidel nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Projekti käigus saadud praktilise kogemuse, uuringutest tehtud järelduste ja seire tulemuste põhjal analüüsitakse ka võimalusi veemajanduskavade meetmete uuendamiseks.

Projekt LIFE IP CleanEST kestab kümme aastat ja selle kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit eurot. Euroopa Komisjon rahastab projekti 60 protsendi ulatuses, Eesti 40 protsendi suurune omaosalus rahastatakse SA KIK ja riigieelarve kaudu. Projekti juhtpartneriks on keskkonnaministeerium. Projekti partnerid on keskkonnaamet, keskkonnaagentuur, keskkonnainspektsioon, keskkonnauuringute keskus, keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus, geoloogiateenistus, maaeluministeerium, tehnikaülikool, maaülikool, teaduskeskus Ahhaa, rahvusringhääling,  riigimetsa majandamise keskus,  põllumajandus-kaubanduskoda, Rakvere linn, Narva linn, Alutaguse vald, Lüganuse vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Kadrina vald, Väike-Maarja vald, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja välispartner NGO Rivers Trust.