Kaemus: mine metsa, Geega!

Gee "Metsas". Foto: Internet

Gee “Metsas”

Mets, meie rahvuslik aare, eks ole. Eestlastele hingelähedane elukeskkond, mida samas kogu hingest ka rapime.

Ei tea, kas sellest, et mets ja metsas toimuv on pälvinud viimasel ajal palju tähelepanu, on inspiratsiooni saanud ka Virumaa päritolu mees, DJ ja muusikaprodutsent Gee, või on andnud lükke uue albumi “Metsas” ül­litamiseks lihtsalt tõik, et muusiku eelmine album kandis koondnime “Linnas”.Igatahes on kodumaise elektroonilise muusika skeene lõppenud aasta novembris avaldatud albumi mahedate biitide võrra rikkam.

Eestlased arvavad end metsast palju teadvat. Nagu ka elektroonilisest tantsumuusikast. Ometi on Gee metsale omamoodi lähenenud, veidi seigelnud padrikus ja jalutanud hooldatud kasesalus. Just nii mitmetahulisi rütme võib värskelt albumilt leida.

Pane mängima, alguses meelitab. Gee avab muusika­metsa sammhaaval. Hõredast metsanoorendikust kuni selliste soppideni, kuhu inimese jalg astunud ei olegi. Arvad, et tead, kus viibid, aga ühel hetkel tantsivad pärismaalased ja laulavad troopilised linnud. Pinge tõuseb, ent siis leiad end hoopis oaasist. Oled ellu jäänud, pärismaalaste käest pääsenud ja jõudnud metsalagendikule, kus vuliseb vesi ja taevas on selge. Ilus. Helilainetest võib tabada vana kooli jung­le’it ja hingekeeltel mängivaid trummi ja bassi biite.

Võrreldes Gee albumiga “Linnas”, mis oli modernsem, house’ilikum, mida passis hästi kõrvutada mõne maheda käsitööõllega kuskil reedeõhtuses hämaras lounge’is, on “Metsas” heas mõttes sammuke tagasi. Rustikaalsem ja looduslähedasem igas mõttes.

Kui lounge’ides jõlkumisest kõrini saab, keeda endale üks tee ja passi kodus. Või veel parem, mine metsa, koos Geega. Praegusel rohelisel talvel millegi mõistlikuma peale tulla ei annagi.