Galerii: riigikohtu kaasuskonkursi esikolmikukohad toodi koju

Riigikohtu kaasuskonkursi parimate seas saavutas 11. klassi arvestuses esikoha Tamsalu gümnaasiumi õpilane Geiri Suur.

FOTO: Rein Leib

Eile autasustati riigikohtu 100. aastapäeva pidulikul koosviibimisel Tartu raekojas kaasuskonkursi parimate tööde autoreid ja nende juhendajaid. Tänavune kaasuskonkurss oli pühendatud riigikohtu ja põhiseaduse 100. aastapäevale. 15. kaasuskonkursi parimate seas olid ka Tamsalu ja Väike-Maarja õpilased.

11. klassi arvestuses saavutas esikoha Tamsalu gümnaasiumi õpilane Geiri Suur. Tema juhendaja oli õpetaja Maie Nõmmik.

Geiri Suur tõi esikoha koju juba teist aastat järjest. Seekord kindlustas Geirile edu tsiviilkaasuse lahendus. Selles visati õhku küsimus, kas lapsendamist mõjutab asjaolu, et lapsendajaks on lapse vanemaga samast soost registreeritud elukaaslane. Kaasuste lahendamisel võis tugineda üksnes Eesti vabariigi põhiseadusele.

Geiri Suur arvas, et talle võis edu tuua see, et ta püüdis leida võimalikult palju eri nurki, mille pärast võiks paaril olla selline õigus. 11. klassi neiu ütles, et teda huvitab küll õigusteaduskond, kuid ilmselt ta sellega oma tulevikku ei seo. "Olen uhke, tulemus on päris hea," nentis ta võidu kohta. 

12. klassi arvestuses jagas teist ja kolmandat kohta Keneli Pohlak Väike-Maarja gümnaasiumist, kelle juhendaja oli õpetaja Kristi Põdra.

Kaasuskonkursil said 9.–12. klasside õpilased võimaluse panna ennast kohtuniku rolli ja proovida, kui kerge või keeruline on vastandlikke huve kaaludes õige ja õiglase otsuseni jõuda.

Õpilastel tuli valida kolme elulise kaasuse hulgast. Konkursil said õpilased arutleda selle üle, kas saab keelata lapse koolis käimist, kui laps pole vaktsineeritud (halduskaasus), ning otsustada, kas puhkuse ajal õigust mõistnud kohtuniku peaks ametist vabastama (kriminaalkaasus). Tsiviilkaasus viskas aga õhku küsimuse, kas lapse lapsendamist mõjutab asjaolu, et lapsendajaks on tema vanemaga samast soost registreeritud elukaaslane.

"Alusteadmised põhiseadusest on vaba ja mõtleva kodaniku tunnus," märkis kaasuskonkursi žürii esimees riigikohtunik Ivo Pilving, kelle sõnul nähtus konkursil osalenud töödest, et õpilased tõepoolest mõistavad põhiseaduse vaieldamatut tähtsust. "Aktiivne osavõtt ja võistlustööd annavad lootust, et Eesti noored peavad meie riigi vaba ja demokraatlikku põhikorda oluliseks ning ei lase hämaratel jõududel oma õigusi ära nullida. Nad teavad, et nende tagataskus on trumpäss – põhiseadus –, ning neid aitavad vajadusel professionaalsed ja sõltumatud kohtunikud," sõnas Pilving.

Tänavusele kaasuskonkursile laekus 118 tööd 31 koolist. Kõige enam lahendati halduskaasust – 59 tööd. Tsiviilkaasust lahendas 44 ning kriminaalkaasust 15 õpilast. 

Auhinna pälvinud kaasuseid saab lugeda SIIT.

Tagasi üles