Veeõnnetustes hukkus 36 inimest, mis on läbi aegade väikseim hulk. "Uppumiste profiilis on aastatega toimunud muudatus – kui varem oli tüüpiliseks uppujaks noor uljaspea, siis nüüd on asendunud see üle viiekümne aasta vanuse mehega, kes ei suple, vaid kukub või komistab kraavi, lompi või isegi purskkaevu. Kui keskmine joove on ligi 3 promilli, siis või ka väikseim lomp saada saatuslikuks," lausus Tammearu.
Vingugaasi tõttu sai kannatada vähemalt 60 inimest, nende hulgas seitse last. Ahjusiibri liiga varane sulgemine põhjustas vähemalt ühe eaka inimese surma ning 19 inimesele terviseprobleeme. Vähemalt ühel juhul põhjustas ahjusiibri liiga varane sulgemine eaka inimese surma. "Mitmel juhul kutsuti päästjad kohapeale seetõttu, et kiirabil hakkas kaasaskantav vingugaasiandur tööle, kui patsienti külastati. Kui kiirabitöötajal seda seadet kaasas poleks olnud, oleks võinud vingugaas üldse tuvastamata jääda, kuna alati ei põhjusta vingugaas ägedat mürgistust, vaid väiksemate kontsentratsioonide puhul ägenevad kroonilised terviseprobleemid. Seetõttu on ka keeruline probleemi ulatust määratleda," kõneles Tammearu.
2019. aastal toimus 660 kodutulekahju, millest ligi veerand said alguse elektrist, kusjuures elektri osatähtsus kodude tulekahjude tekkepõhjusena on kasvanud. Elektriga seotud tulekahjudes hukkus üheksa inimest, neist ühegi kodus suitsuandurit ei olnud. Peamiselt on probleeme kodumasinate ja juhtmestikuga, mis on vananenud, samuti tehakse omal käel elektrisüsteemi parandustöid.
Eelmise aasta lõpus pakkus nii otseses kui ka kaudses mõttes väljakutseid Kagu-Eesti torm. Ööpäevaga päästele 1000 väljakutset toonud kriis tõi välja arengukohti nii elanike kui ka kohalike omavalitsuste hädaolukorraks valmisolekus, samuti elutähtsate teenuste, nagu elektri ja side, tagamise kriisiolukorras ning kutselise ja vabatahtliku päästevõrgustiku toimepidevuses.
2019. aastal oli 26 652 väljakutset, millest 15 198 olid päästesündmused. Vabatahtlikud reageerisid 3365 väljakutsele, millest 2549 olid päästesündmused.