Vaade: sportlasele meeldib märkamine

Aivar Ojaperv. Foto: Vladislav Musakko.

Lääne-Viru aasta sportlaste valimisel läks tänavu kõik rahulikult. Parimate kõrgeimale astmele mahuvad kenasti koos võistkonnasportlane Martti Juhkami ja võistkonnatu Kelly Nevolihhin. Ei miskit tüli ega riidu või näpuga näitamist: sina oled võistkonnasportlane ja pole sul asja individuaalkategoorias kandideerida.

Muidugi ei tea, mis juhtunuks, kui Martti Juhkami oleks kõvu tulemusi teinud ka näiteks rannavolles, paaris kellegi teise läänevirulasega. Kõlvanuks ta ka siis maakonna aasta sportlaseks või tohtinuks ta mõnede hääletajate arvates kandideerida vaid võistkonnana? Aga on nii nagu on – ja mul on selle üle hea meel. Me oleme siin maakonnas palju mõistlikumad, kui oldi Eestis tervikuna.

Ott Tänaku ja Martin Järveoja tulek maailmameistriks tekitas Eesti aasta sportlaste valimisel teatavasti paksu pahanduse. Ühed leidsid, et Tänak individuaalsele tiitlile kandideerida ei tohi, teised olid veendunud, et ta oli parim nii võistkonna koosseisus kui ka üksiksportlasena.

Sa võid olla maailmameister, aga kui sa oled idioot, siis sind nagunii ei austata.

Teate, Ott Tänaku teemal targutajad, võtke suu vett täis! Ma tean, et Tänak rõõmustab väga Magnus Kirdi ja Maicel Uibo saavutuste üle, ta elab neile innukalt kaasa, aga selline kulissidetagune kähmlus tegi temagi hinge haigeks. Mitte selle pärast, et aasta sportlase tiitlit talle ei ulatatud – ta ise andnuks selle ilmselt samuti Kirdile, vaid just see asjatu kõrvalseisjate kraaklemine ei meeldi tagasihoidlikele spordimeestele.

Aasta sportlase valimine ei tähenda aasta parima sportlase valimist. Aasta sportlane võib minu poolest olla ka meistrivõistluste neljas või kaheksas. Tegelegu kasvõi sportliku sääsetapmise või Lego klotsidest autode võiduajamisega; tähtis on, et ta läheks inimesena spordisõpradele korda. Et ta oleks karismaatiline ja tore. Muide, üks korüfee on sportlaste ja nende seast parimate valimise kohta öelnud umbes nii: “Sa võid olla maailmameister, aga kui sa oled idioot, siis sind nagunii ei austata.”

Meile kõigile meeldib tunnustus. Uskuge, sportlane, tegelikult igaüks, on kõrvust tõstetud ka siis, kui ta on mõnel konkursil üles seatud nominendina. Esitagem siis parem kandidaate, järgmisel korral palju usinamalt kui tänavu, ja ärgem raisakem energiat pseudoteemadel vaidlemisele.