Euroaasta tegi rahakoti tühjemaks

Tapa elanikud võtmas aasta eest pangaautomaadist vastu värskeid eurosid. Foto: Arvet Mägi

Täna  möödus aasta euro kasutuselevõtust. Aasta jooksul ei ole kõik veel suutnud uue käibevahendiga täielikult harjuda ning arvestavad endiselt summad ümber kroonideks, raha kipub ka näppude vahelt varasemast kiiremini kuluma.

Salla elanik Hando Kuntro tõdes, et ei ole euroga senini üldse harjunud. “Arvestan ikka kõik eurodest kroonidesse ümber,” tunnistas ta. Väiksemad hinnad toidupoes rehkendab ta ikka peast, aga suuremate puhul kasutab ka kalkulaatori abi.

Hando Kuntro sõnas, et kokkuhoidlikult majandas ta varemgi, kuid veel enam mõtleb ta nüüd, enne kui raha välja käib. “Ma ei anna raha kergelt välja, kõigepealt tuleb ära maksta liisingud ja muud maksud ning kuu lõpuks kipub ikka raha otsa saama.”

Kuntro ütles, et võib-olla on tal raske uue rahaga harjuda ka seepärast, et see talle ei meeldi – juba visuaalselt. “Eesti raha oli ilus, aga eurol sellist väärtust ei ole,” põhjendas ta.

“Rahvas pole euroga harjunud. Seda ei saa ainult vanemate inimeste kohta öelda, vaid ka noorte kohta. Ikka näed, kuidas arvutatakse hindu ümber kroonidesse. Ei ole mina samuti harjunud ja endiselt on kusagil kaugel mõttemaailmas unistus, et oma raha tuleb veel tagasi,” sõnas Tapa elanik, lasteaia Pisipõnn lasteaiakasvataja Kairi Kroon.

Naine tõdes, et ikka arvutab poes summad eurodest kroonidesse. “See on tüütu, aga ma lihtsalt ei suuda teisiti, sest hinnad on väga kõikuvad ja peab kontrollima, mis parasjagu kas või poole päeva jooksul jälle tõstetud või muudetud on,” leidis ta.

Kairi Kroon tunnetab, et euro on toonud kaasa hinnatõusu. Samas oli tema hinnangul juba eurot kasutusele võttes teada, et hinnad kerkivad. “Oleks kohe öeldud, et hinnad tõusevad ja algul on raske, siis oleksime kinnitust saanud oma tõekspidamistele. Nüüd aga on selline petetu tunne, et miks rahvast lollitati,” arutles ta.

Venevere raamatukogu juhataja Sirje Raudmäe ütles, et temale ei ole oluline, millise nimega rahaühik parasjagu kasutusel on – olgu see siis kroon, euro või kas või dollar. Kuid raha peaks olema ikka nii palju, et sellega kuu lõpuni välja tuleks.

“Ma ei arvelda enam kroonides, aga tundub, et rahakott jääb kiiremini kõhnaks. Kui asi juba kolmest eurost rohkem maksab, mõtlen alati, kas saab ostmata jätta – see on liiga kallis,” tunnistas Raudmäe.

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor ja Haljala Lionsi klubi president Sven Hõbemägi tõdes, et tema ise väikeste asjade ostmisel eurosid kroonideks enam ümber ei arvesta, kuid suuremate asjade puhul, näiteks kui soetab elektroonikat, vahel siiski teeb seda.

Haljala Lionsi klubil on Rakvere Põhjakeskuses üleval korjanduskast, kuhu raha pannes saab lion’ite tegevust toetada ning kuhu kogunenud raha läheb heategevuseks. Sven Hõbemägi sõnul on euro kehtivusajal korjanduskasti tühjendatud kaks korda: kevadel ja sügisel. “Mõlemal korral on olnud summa enam-vähem sama. Kevadel oli väga palju Eesti kroone, inimesed ilmselt tahtsid viimase vana raha ära anda ja samas oli euro uus asi, mida ei raatsitud käest anda, kuna ka sentidel on suur väärtus,” arvas ta.

Sven Hõbemägi sõnul oli korjanduskastis sügiselgi kroone, samuti välisvaluutat. “Kroonid saime ilusasti siinsamas pangas ära vahetada,” ütles Hõbemägi ja täpsustas, et välisvaluuta vahetamine oli keerulisem ja seda tuli osaliselt teha Tallinnas. Üldjuhul aga pannakse korjanduskasti annetustena münte, kuid vahel on ka viieeuroseid rahatähti.

Kuigi kohustust enam ei ole, näitavad paljud kauplused endiselt hinnasiltidel lisaks eurodele hindu kroonides. “Minu arvates on see pigem hea, et saab vaadata, kui palju varem maksis. Mõnikord on kasulik teada. Aga väga oluline kroonidesse arvestamine minu jaoks enam ei ole,” rääkis neljapäeval Rakveres Tallinna tänava Rimi kauplust külastanud pensioniealine Mare.

Temaga koos sisseoste teinud 8aastane Markus arvas, et euro on ikka suurem raha kui kroon. “Kui ühe krooni eest ei saanud poest midagi, siis nüüd saab nii šokolaadi kui jäätist,” teadis poiss. Markuse sõnul sai ta varem isalt vahel taskurahaks ka paberraha, nüüd aga ainult münte.

OÜ Artiston juhatuse esimees ja Laekvere vallavolikogu esimees Margo Klaasmägi kinnitas, et tema on uue rahaga harjunud. Eks toidukorv kipub ümardamise tõttu ikkagi varasemast natuke kallim tulema, kuigi ilmselt on hinnad ka muul põhjusel kallinenud.

“Kasutan nii kaardimakset kui sularahas arveldamist, sularaha on ikka alati igaks juhuks rahakoti vahel olemas,” rääkis Klaasmägi. Sentidega arveldamine on muidugi omajagu tülikas ning ta arvab, et väikesed sendid kaovad millalgi siiski käibelt. “Ma ei teagi, miks Eestis ühe-, kahe- ja viiesendised üldse kasutusele võeti, võib-olla seepärast et hinnad oleksid võimalikult täpselt ümardatud ja inimestel üleminek kergem,” mõtiskles Klaasmägi.

Kui tänavuse aasta vallaeelarvet menetleti paralleelselt nii eurodes kui kroonides ning vastu võeti eurodes, siis nüüd toimub kõik uues rahas ja ümberarvutamiseks ei ole enam mingit põhjust. “Aasta alguses oli euro värskelt tulnud ja siis oli ülevaade kahes vääringus muidugi parem,” meenutas Margo Klaasmägi. Ka ettevõtluses ei ole enam vajadust isegi enda jaoks varem kehtinud vääringus mõelda.

Margo Klaasmägi sõnul on Euroopa riikides reisimine nüüd muidugi oluliselt lihtsam, sest ei ole vaja enam raha vahetada. Ning ka ülevaade hindadest ja finantsasjadest on oluliselt parem, kui oli varem.