Eestis püüti eelmisel aastal mitu hiigellõhet, üks neist Selja jõest

Harrastuspüüdja Deniss koos 21,4 kilogrammi kaalunud lõhega Jägala jõel. Selle kala kaldale meelitamiseks kulus tund ja 20 minutit. Foto: Erakogu

Möödunud aasta oli jõgedel lõhet ja meriforelli spinninguga püüdvatele harrastuskalastajatele läbi aegade üks edukamaid. Kokku püüti 2,1 tonni lõhet ja meriforelli, sealjuures oli mitu kaalurekordit.

“Eelmine aasta rõõmustas eeskätt ülisuurte kaladega,” ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus ja nimetas, et esiviisiku moodustasid 21,4 (Jägala), 17,5 (Selja), 17,2 (Jägala), 17 (Jägala) ja 15 kilogrammi (Purtse) kaalunud lõhed. Eestis suurim harrastuspüügivahenditega püütud lõhekala tõmmati 1938. aastal välja Keila jõest ning too kaalus 37,75 kilo.

“Lõhe- ja meriforellipüük jõgedes spinningu ja lendõngega on väga populaarne ja mullu väljastati püügiks ligi 3400 kalastuskaarti,” lausus Tuus.

Et püük lõhe- ja meriforellipopulatsioonile kurja ei teeks, on kehtestatud kuderahuaegne püügikeeld. Tol ajal tagab keskkonnainspektsioon koos Eesti Kalastajate Seltsi (EKS) vabatahtlike kalakaitsjatega kudeaegse valve.

“Möödunud aasta kujunes meie kaitseaktsioon väga tulemuslikuks nii kurikaelte kinni nabimise kui ka ennetava heidutuse mõttes,” sõnas EKS-i kalakaitseüksuse juht Jüri Nurk aasta kokkuvõtet tehes.

“Kaks uut piirkonda, Piirsalu ja Lääne-Viru, olid eriti tugeva valve all ning tulemused olid kiired tulema vormistamiste näol. Tänu Piirsalu ja Kunda vabatahtlikele on oodata suurepäraseid tulemusi kalade kevadisel lugemisel,” lubab Nurk.

Rohkem saaki kui mullu on lõhe- ja meriforellikütid Eesti jõgedest saanud vaid 2016. aasta püügihooajal, mil püüti ligi 2,6 tonni. (VT)