Sisukord
Virumaa
Paberleht

Dementne inimene otsib tuttavat turvatunnet

4 min lugemist
Ristsõnade lahendamine ning seltskondlikud ja loovad tegevused, näiteks tantsimine, muusika kuulamine, lastega tegelemine, aitavad veidigi võidelda dementsuse vastu. FOTO: Erik Prozes

Tal on mäluhäired. Ta võib sind alusetult süüdistada, sest mäletab asju teisiti. Ta võib sulle igale poole järgneda. Ta ei oska teha enam lihtsamaidki asju. Tuleb ette kõnehäireid. Ta kipub uitama minema. Ta võib osutada vastupanu riietumisel ja pesemisel. Tal on ehk dementsus. Elu dementsega on keeruline ja kurnav. Toetust, infot ja nippe võib leida dementsete inimeste lähedastele mõeldud tugigrupist, üks selline tugigrupp loodi äsja Kundas.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Pensionäridest abielupaar sõidab toidupoodi. Proua läheb sisseoste tegema, härra ütleb, et ootab autos. Kui naine tuleb poest välja, toidukott kummagi käe otsas, ja astub auto poole, siis mida pole, on auto. Ja mees. Teinepool on lihtsalt koju sõitnud. Aga üldsegi mitte kallist kaasat teadlikult ebamugavasse olukorda pannes – ta lihtsalt unustas, et pidi naist ootama. Sel juhul pole mõtet pragada, vaid tuleb arsti poole pöörduda, sest tegemist on tõenäoliselt mäluhäiretega, mis on dementsuse algstaadiumis sage sümptom.

Kust leida abi?

  • Dementsuse kompetentsikeskusest, palju infot on keskuse kodulehel www.eludementsusega.ee.
  • Dementsuse infoliini telefon 644 6440 on avatud E, T, N, R kella 12–16 ja K kella 16–20. Helistaja tasub kõne eest telefonioperaatori hinnakirja alusel.
21.01.2020 23.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto