Mildebergide muhedad muinasjutulised mängud

Mõista-mõista, mis muinasjutu tegelane on Piret Mildebergi pildil. Vastuse leiab näituselt. Foto: Piret Mildeberg

Muhedad muinasjutuilma tegelased on salakesi poetunud metsa rüpest ja sahtli sügavusest Rakverre ja seadnud end mõnusasti sisse Rehbinderi maja pikas koridoris. Näituseks “Lood meilt ja mujalt” kogunes Piret ja Jüri Mildebergi (pildi)looming.

Piret Mildeberg ütles, et igale kunstnikule on päris õpetlik võtta vahetevahel lahti oma sahtlid, panna tööd raami ja seina peale ning vaadata üle. Näitusele on ta valinud loomingut aastatest 2008–2015. “Need tööd pole kunagi olnud koos nagu praegu,” märkis kunstnik.

Värvikaid tegelasi on piltidele ilmunud Alice’i juurest Imedemaalt, hüpanud välja vendade Grimmide ja Perrault’ muinasjuttudest. Kohal on Juhan Jaigi salapäraseid olendeid ning seikleb Pirruse enda loodud lugude õnnelikke ja õhulisi õ-lasi. Kui juttude tegelastele on kirjanik seiklused ette kirjutanud, siis Piret Mildebergi, kunstnikunimega Pirruse piltidele võib igaüks loo ise juurde mõelda. Kunstnik tõdes, et joonistas-maalis need lihtsalt mingi rõõmsa mõtteuiu tõukel, mida enam ise ei mäletagi. “Mõnikord kuulen midagi ja mõte hakkab tööle,” väitis ta naerusui.

Mõni raamat laseb end aga avastada mitu korda, mainis Pirrus. ““Alice’it Imedemaal” nüüd üle lugedes hakkasin aru saama, mida autor ise võis mõelda. Minu jaoks on see raamat suhtelisusest, muutumisest. Mõnikord avastad muinasjutte lugedes hoopis uued nüansid,” rääkis ta.

Piret Mildeberg ütles, et näitust üles pannes tuli talle pähe mõte, miks ta ei ole “päriskunstnik suurte õlimaalidega”. “See on hea ja halva maitse küsimus: ma saan raamatuillustraatorina olla mõnusalt mittemaitsekas, teha kiisukesi, kutsukesi, mis ei tule päriskunstis kõne allagi. Ei tule kõne allagi, et maalid eeslit. Aga seal ta istub. Niisugune lapsikus on ilmselt sees. Kui neid siia üles panin, vaatasin oma töid ja mõtlesin, et jaa – niisugune ma tahan olla küll!”

Jüri Mildeberg ütles “mitte-päris-kunstnike lohutuseks”, et päris- ja mittepäriskunsti vahe on see, et päriskunsti suuri lõuendeid hoitakse kuskil angaarides, aga mittepäriskunst on kodus seina peal. “Seda vaadatakse ja sellest tuntakse rõõmu. Minu elu on mulle õpetanud, et nii see on,” lisas ta.

Näituse teise poole moodustavad Piret Mildebergi fotod Jüri Mildebergi loodud fantaasialennukatest objektidest. “Minu objektidel, mida Piret on pildistanud, on tegelikult tema autorikäekiri,” märkis Jüri Mildeberg.

“See oli koostööprojekt Jüri viiekümnendaks sünnipäevaks,” lausus Piret Mildeberg. Ta jutustas, et lastekirjanduse keskus tahtis saada juubelinäitust, “nagu tal kombeks on”, ja Jüri hakkas tõrkuma, “nagu tal kombeks on”. Nii ei jäänud kaasale muud nõu kui mängida mehe loodud objektide ja maalidega. “Neist valmis üle 300 foto. Jüri valis välja, mis läks sinna näitusele,” lisas ta. “Minu tõrkumine oli rohkem seda laadi, et mis viiskümmend – alles oli kolmkümmend,” täpsustas Jüri Mildeberg muiates.

Piret Mildeberg rääkis, et suurem osa tema töid on valminud Viive Noore ärgitusel tema projektinäituste jaoks. “Kõik pildid on rõõmuga tehtud. Trükitud on neist vist ainult kaks,” ütles ta. “Selles mõttes ülipuhas kunst, et ilma igasuguse kommertsiaalse tagamõtteta tehtud,” mainis Jüri Mildeberg. “Ülipuhas mittekunst,” pani naerukil Pirrus teemale priske punkti.

Piret Mildebergi fotod mängivad Jüri Mildebergi teostega. Foto: Piret Mildeberg