Scoutspataljon tähistas Pikksaare lahingu 101. aastapäeva

Pikksaare lahingu aastapäeva tähistamine Tapal.

FOTO: Marina Loštšina

Eile möödus 101 aastat Scoutspataljoni kuulsaimast lahingust, Pikksaare jaama vabastamisest. Olulise tähtpäeva auks toimusid 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus pataljoni pidulik rivistus ja temaatiline loeng.

Lahing Pikksaare jaama pärast peeti 21. jaanuaril 1919. aastal. Rünnaku tulemusel vallutas 47-meheline Scoutspataljoni grupp jaama, mida kaitses hinnanguliselt 524 punaväelast.

"Samad küsimused, mis vaevasid toonaseid ülemaid, on aktuaalsed ka tänapäeval. Kuidas tagada manöövrile piisav mobiilsus, kuidas panna kokku soomus- ja jalavägi, kuidas lüüa endast ülekaalukamat vastast? Ilma vapruse ja meelekindluseta ei ole ükski plaan võidukas," rääkis Scoutspataljoni ülem major Eero Aija.

"Ma soovin teile tänasel päeval meelekindlust ja vaprust, et püsida valitud teel. Teel, mis nõuab meilt täit pühendumist teenistusele ning raskeid valikuid isiklikus elus. Soovin meile, et säilitaksime selle pühendumise ka siis, kui teha tuleb veelgi raskemaid otsuseid ning panna oma elu joonele, kui Eesti vabariik seda meilt nõuab. Nii nagu seda tegid meie eelkäijad täpselt 101 aastat tagasi," lisas ta.

Rivistusel andis pataljoniülem väeosa teenetemärgid kümnele Scoutspataljoni kaitseväelasele, kes on silma paistnud pikaajalise eeskujuliku teenistusega.

Ennelõunal toimus ka lahinguteemaline loeng, mille kombe kohaselt valmistas ette ja pidas väeosa noorim ohvitser. Tänavu tegi ettekande Pikksaare lahingust nooremleitnant Kaarel Aruoja.

Pikksaare võidu tunnustamiseks ja mäletamiseks on lahingu nimi erinevalt väeosa teiste võidukate lahingute nimedest kantud pataljoni lipule. Praegustele skautidele on suuresti tegu väeosa vaimsuse, julguse ning pealehakkamise sümboliga.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline manööverüksus. Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.

Tagasi üles