Lääne-Virumaal pidi tänavu olema kaks gümnaasiumi

Andres Pulver
Copy
Kuigi prognoosi kohaselt oleks Lääne-Virumaal praegu pidanud olema maksimaalselt kolm gümnaasiumi, on gümnaasiumihariduse andmine viimastel aastatel lõpetatud ainult pildil olevas Rakke koolis ja Haljalas.
Kuigi prognoosi kohaselt oleks Lääne-Virumaal praegu pidanud olema maksimaalselt kolm gümnaasiumi, on gümnaasiumihariduse andmine viimastel aastatel lõpetatud ainult pildil olevas Rakke koolis ja Haljalas. Foto: Meelis Meilbaum

Poliitikauuringute keskus Praxis koostas 2014. aastal haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel uuringu “Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020”, kus on kirjas nii põhikoolide kui ka gümnaasiumide vajadus aastaks 2020.

Uuringu kohaselt pidanuks aastal 2020 ehk tänavu Eestis piisama 44–58 gümnaasiumist ja 352 põhikoolist. Uuringu tegemise ajal oli gümnaasiume Eestis 194 ja põhikooliharidust pakkuvaid koole 484.

Lääne-Virumaale prognoositi kahte või kolme gümnaasiumiastmes ja 19–20 põhikooliastmes õpetust pakkuvat kooli.

Gümnaasiumiastme õpilaste arvuks prognoositi 1290 ja põhikooliastme õpilaste arvuks 5238. Gümnaasiumiastme kohta käiva prognoosi aluseks võeti eeldus, et 60 protsenti tollal 3.–5. klassis õppinutest jätkab haridusteed kodumaakonna gümnaasiumis.

Sel õppeaastal õpib Lääne-Viru maakonnas gümnaasiumiastmes (koos Rakvere eragümnaasiumiga) 989 õpilast, mida on 17 võrra rohkem, kui uuringu aluseks võetud 2013. aastal.

Siis gümnaasiumiharidust pakkunud 12 koolist on aga gümnaasiumiosa suletud vaid kahes: Rakke ja Haljala koolis.

Koolivõrgu ümberkujundamise peamised takistused on uuringu kohaselt seotud majanduslike teguritega, sest omavalitsustel puudub selgus, kuidas muutuvad koolipidamisega seotud kulud riigigümnaasiumide reformi käivitumise korral ning kes need kannab. “Samuti ei toeta väikevaldade koostööd olemasolev transpordivõrk,” seisab uuringus. Tasub meeles pidada, et 2014. aastal oli haldusreform veel ellu viimata, kuid transpordivõrk ei toeta gümnaasiumihariduse koondumist kahte või kolme kooli Lääne-Virumaal ka praegu.

Tähelepanu pöörati uuringus ka sellele, et sageli on takistused poliitilised – kooli püsimajäämine on oluline valimislubadus, millest ei saa taganeda. Alahinnata ei saa ka maakoolide sotsiaalset tähendust, kuna kool on sotsiaalsete probleemide lahendaja ja seltsielu keskus. Peale selle on vaja teadvustada, et koolivõrgu tõhus ümberkorraldamine eeldab suuremaid halduskorraldusotsuseid. Ratsionaalne idee võib pahatihti takerduda ka ajalooliste küsimuste, inimeste ja/või hoonetega seotud problemaatikasse.

Väljaspool suuremaid keskusi asuvad omavalitsused on aga uuringu kohaselt koolivõrguotsustes tugevalt sõltuvuses demograafilisest olukorrast ning majanduslikest võimalustest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles