Majanduselus jagus mullu nii optimismi kui ohumärke

Maxima poe avamine 30 juunil. Foto: Meelis Meilbaum

Kuna 2010. aasta tõi Eesti majandusse pärast ­kriisiperioodi elavnemise märke ja Lääne-Viru ettevõtetel oli taas kordaminekuid, siis vaatasid maakonna firmajuhid ­optimistliku pilguga ka 2011. aastasse.

Pärast ligi kahe aasta pikkust pausi käivitas 2010. aastal edukalt tootmise Rakvere Piiritustehas ja uude aastasse läks firma kindlustundega. “Suudame toota maailmatasemel pii­ri­tust, sest meil on nii ISO 9001 kui Kosheri sertifikaadid,” kinnitas firma tegevjuht Arno Kangur 2011. aasta jaa­nuaris. Eesti vabariigi ainus töötav piiritustehas oli need hiljuti saanud.

Aasta alguse optimismi jahutas aga kütusehindade jätkuv tõus. Transpordifirma AS Kunda Mobil juhataja Viktor Jullinen kommenteeris aasta algul, et viimased kaks aastat kallinenud kütus on seadnud firma raskete valikute ette. “Et mitte oma majandustegevuses sügavale miinustesse langeda, on vähenenud firma töötajate palganumbrid ja uued investeeringud,” kõneles Jullinen.

Üks neid ettevõtteid, kes elas kriisiaja edukalt üle ning koguni laiendas, oli Tapal tegutsev õmblusettevõte Segers.

Jaanuaris ütles firma tegevjuht Heli Eigi, et 2011. aasta on ettevõtte jaoks tõeliselt põnev. “Hetkel käib tootmishoones renoveerimine, pärast seda alustame kevadel uue laohoone ehitusega. Vana ladu asus meil Kunda linnas ja vedu võttis väga palju ressursse,” rääkis Heli Eigi. Novembriks oli Segersi uus laohoone Tapal valmis.

Jaanuaris tunnustas Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum Lääne-Virumaa edukaid ettevõtjaid. Maavanema tänuplaadi sai 27 firmat, kes olid pääsenud Äripäeva edetabelitesse või leidnud muul moel üleriigilist tunnustust. Nende hulgas oli Bellus Furnitur, Maag Piimatööstus, Jeld-Wen Eesti, Rakvere Lihakombinaat, OG Elekt­ra ja veel teisi tublisid ettevõtteid, kes suutsid kriisiaja valudele vastu seista ning arendada firmat ja tootmist.

Jaanuaris käis Rakveres tegutsev Aqva Hotels ainsa firmana Lääne-Virumaalt matkamessil Soomes. Messi külastas 83 000 inimest. Soomlased, kes on avastanud Rakvere veekeskuse, kõnelevad sellest vaid positiivselt.

Veebruaris tõdeti, et poolteist aas­tat tagasi alanud toiduainete hin­na­tõusul ei näi lõppu tulevat ning see tegi tarbijad murelikuks. Aasta lõ­puks on osa toiduainete hinnatõus peatunud.

Märtsikuu esimesel päeval pandi pidulikult nurgakivi Piira külas asuvale Lääne-Viru jäätmekäitluskeskusele, mida nii mõnigi omavalitsus pärast Ussimäe prügimäe sulgemist pikisilmi ootas. Ehituse kogumaksumus on 3,5 miljonit.

Märtsis alustas endises Kesko Ag­ro hoones aktiivset majandustegevust Leedu börsifirma Dotnuvos Pro­jek­tai Rakvere esindus. Rakveres haka­ti müü­ma tuntud firmade Case IH, Kver­neland Groupi ja Cimbria teh­ni­kat.

Märtsis algas Rakveres Tallinna ja C. R. Jakobsoni tänava nurgal kaua ooda­tud Maxima kaupluse ehi­ta­mi­ne. Hoone avas uksed juuni lõ­pus.

Aprillis sai selgeks, et lumelükka­mis­kulud olid tänavu suured ning li­saks riigilt kohalike teede hoolduseks eral­datud rahale tuli selleks ka­su­tada ka oma vahendeid. Lääne-Vi­rumaa oma­valitsustele kuuluvatel tee­del teh­ti valdavalt vaid kõige hä­da­pä­ra­semaid hooldus- ja remonditöid.

Mais esitas haavapuitmassi tootja Estonian Cell keskkonnakompleksi muutmise taotluse, et suurendada pabermassi tootmismahtu ööpäevas 450 tonnilt 600 tonnini.

Tootmisvõimsuse suurendamisse ja keskkonnariskide vähendamisse on firmal kavas investeerida 27 miljonit eurot.

Vihula mõisa omanikud jõudsid oma investeeringutega üha uute objektideni. Juuni algul avati seal Põhja-Eesti ainus töötav vesiveski.

AS Rakvere Metsamajand, kes esimesena alustas Baltikumis freesprussmajade valmistamist, ehitas juuniks uue, 1100ruutmeetrise tootmishoone, et saaks suurendada tootmist välisturgudele.

Enne jaanipäeva avas Rakvere Tsentrumi ostukeskuses kauplemiseks uksed kesklinna turg, mis tegut­seb kuuel päeval nädalas. Turul on kauplemispinda 700 ruutmeetrit.

Kunda sadam teatas juulis, et vahendas aasta esimese kuue kuuga 894 520 tonni kaupa, mis on 2010. aasta sama perioodiga võrreldes 33,5 protsenti rohkem.

Üleeestilisse meediasse jõudis sõ­num, et Oleg Grossi firma käive ületas möö­dunud aastal mil­jardi krooni piiri.

Esimese poolaastaga laekus Lääne-Viru maakonna omavalitsustele mullusest keskmiselt viis protsenti rohkem tulumaksu. Konservatiivsemate eelarvekoostajate jaoks oli see meeldiv uudis.

Rakvere Lihakom­binaadi laienemine Lä­tis jõudis edukalt lõpule. 6. juulil avati amet­likult pärast pel­mee­niliini juurdeehituse valmimist Rakvere Lihakombinaadi tütarettevõtte Rigas Mies­niek­si renoveeritud tehas Jelga­vas.

Juulis allkirjastas AS Tapa Vesi linna kaugküttetorustiku rekonstru­ee­rimise rahastamislepingu. Samuti kuu­lutati välja vee- ja kanalisatsiooni­torustike projek­teerimis- ja ehitushan­ge. Nende projektide lõppedes on uuendatud kogu linnaalune torustik.

Südasuvel algasid suuremahulised ehitustööd Haljala liiklussõlmes. Pooleteise aasta pärast peaks senise ristmiku asemel olema eritasandiline liiklussõlm ning neljarajaline maantee.

Juuli viimasel nädalavahetusel Jä­nedal toimunud XX Eesti ta­lupäeva­del tunnustati esimese ko­ha­ga tootmistalude arvestuses Vihu­la val­las Annikvere külas asuvat Kau­po Uukivi ja Mare Raja talu, kus 565 hek­taril kasvatatakse teravilja ja rap­si.

Augustis levis uudis, et möödunud aastaga võrreldes on küttepuude hind tänavu märgatavalt tõusnud. Asjatundjad viitasid hinnatõusu põhjustajana Narva Balti soojuselektrijaamale, mis tootmiseks ka puitu kasutab. Kindel on, et küttepuude hinna langust ei ole oodata.

18. augustil tuli Aartika Puhkekeskuses kokku Eesti Põllumeeste Keskliidu suurkogu, kus nõuti põllumeestele otsetoetuste õiglast jaotamist Euroopa Liidu vanade ja uute liikmete vahel.

Augusti lõpus tutvustasid OÜ Free­zedry esindajad Simuna endise või­tööstuse juures avalikul arutelul plaa­ne rajada kinnistule marjade külm­kuivatamise tehas. Ettevõte, kus tootmine plaanitakse käivitada järg­mise aasta mais, oleks esimene oma­taoline Eestis ja kogu Baltikumis.

Septembri alguses avalikustas Viru Keemia Grupp, et alustab Virumaal leiduvate fosforiidimaardlate teoreetilisi teadusuuringuid. See teade küttis üles kirgi, mis pole senini vaibunud.

5. oktoobril anti Lääne-Virumaa ettevõtluspäeval esimest korda välja pikaajalise ettevõtja rinnamärgid neile firmajuhtidele, kes on edukalt juh­tinud ettevõtet 10, 15 või 20 aas­tat. “Hea ettevõtja 20” ehk kuldse rin­namärgi said ettevõtjad Andres Lin­dam ja Jaan Pajos (postuumselt).

Oktoobriks valmis Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehase Vireen juures senisest võimsam reoveepuhasti, mis puhastab efektiivsemalt tehase töötamisel tekkivat reovett. Puhasti ehitamine läks maksma 2 miljonit eurot.

Oktoobris Väike-Maarjas korraldatud Pandivere koostööpiirkonna II ettevõtlusmess tõestas elujõudu, sest üritusel osales 47 ettevõtet, mittetulundusühingut ja seltsi, kes pakkusid oma tooteid ja tutvustasid teenuseid.

21. oktoobril pandi Rakkes nurgakivi firma Nordkalk lubjakivifillerite tootmishoonele, mis on osa 8,6 miljoni euro suurusest investeeringust, mille firma lähiaastatel panustab oma tegevuse laiendamisse ja toodete arendamisse.

Oktoobri viimasel nädalal avati Muuga PM osaühingu uus farmikompleks, kus on ruumi 395 lüpsilehmale, 220 erivajadustega loomale. Farmikompleksi ehitus läks maksma ligi 1,7 miljonit eurot.

Novembri algul Tallinnas toimunud toidumessil selgitati välja aasta kondiiter ja pagar. Aasta kondiitri au­hind läks läänevirulasele Jana Kim­melile, kes töötab ASis Pihlaka.

Vihula mõis sai novembris EASi turismiarenduskeskuselt rahvusvahelise keskkonnamärgise Roheline Võti, mis antakse säästva majandamise põhimõtteid järgivatele majutusasutustele.

Detsembri algul usutles Virumaa Teataja Lääne-Virumaa ettevõtete juhte, kes kinnitasid, et Euroopa võlakriis lööb ka Virumaa ettevõtjatele häirekella.

Detsembri keskel kohtusid Lää­ne­-Viru ettevõtjad firmas Jeld-Wen Ees­ti. Lääne-Virumaa ühe suurima töö­andja Jeld-Wen Eesti ASi Balti­maa­de piirkonna tegevjuht Keijo Erki­heikki üritab Lääne-Viru maa­vane­ma Einar Vallbaumi kaasabil siin­sed ettevõtjad ümber laua kut­su­da, et rohkem koostööd teha, mõt­teid vahetada ja üksteisele toeks olla.