Valmis ulukiõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus

Autolt löögi saanud metskits. Foto: Elmo Riig

Maanteeamet koostöös keskkonnakonsultatsioonifirmaga Hendrikson & Ko analüüsis ja positsioneeris aastatel 2014–2018 riigimaanteedel toimunud loomaõnnetused ning koondas need registrisse. Andmete põhjal loodi avalik kaardirakendus, milles on võimalik tutvuda ulukiohtlikemate teelõikudega.

Töö tervikeesmärk oli korrastada ja geokodeerida maanteeametile keskkonnainfo telefonil 1313 edastatud ulukiõnnetuste teated ning koondada need andmebaasi.

"Lisaks ohule inimestele põhjustavad ulukiõnnetused kahju loomadele ja tiheda liiklusega maanteed killustavad metsloomade elupaiku," ütles maanteeameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk. "Kaardirakendus võimaldab inimestel välja selgitada, millistel teedel on enim loomaõnnetusi toimunud ning kus on ulukiohtlikud teelõigud. See on hea töövahend nii maanteeametile ja meie koostööpartneritele kui ka tavaliiklejatele," lisas ta.

Analüüsides nii ulukiõnnetuste toimumispaikade kui ka loomade liikumist soodustavate maastikuelementide ruumiandmeid, on välja selgitatud Eesti maanteede loomaohtlikud teelõigud ja kajastatud need kaardirakendusel.

Analüüsi väljund on õnnetuste punktide alusel tekkinud statistiliselt olulised loomaõnnetuste koondumiskohad ehk klastrid maanteedel. Eesti riigimaanteedel tuvastati statistiliselt olulisi loomaõnnetuste koondumiskohti 322 kilomeetri ulatuses (1443 asukohas). Need koondumiskohtadena määratletud teelõigud moodustavad Eesti riigimaanteede võrgust ligi 1,9 protsenti.

Ulukiõnnetuste klastrite väljaselgitamise aluseks võeti kümne aasta (2009–2018) õnnetuste andmed. Klastrite identifitseerimiseks kasutati KDE+ metoodikat, mis on välja töötatud Tšehhi transpordiuuringute keskuses ning mida on viimastel aastatel kasutatud niisuguste loomaõnnetuste koondumiskohtade analüüsil.

Rohkem informatsiooni andmebaasi ja kaardirakenduse kohta leiab siit. Kaardirakendusega saab tutvuda siin.