Saada vihje

Kel janu, sel pole jalgu vajagi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ratastool on selja taga hetkedeks, mil Kalle Kuldväli jõutõmmete seeriate vahel puhkab. Kõrvaltvaataja ei pruugi arugi saada, miks kahel jalal seisvale mehele seda vaja on.
Ratastool on selja taga hetkedeks, mil Kalle Kuldväli jõutõmmete seeriate vahel puhkab. Kõrvaltvaataja ei pruugi arugi saada, miks kahel jalal seisvale mehele seda vaja on. Foto: Vladislav Musakko

Tööõnnetuse tagajärjel 2015. aasta jõulukuul invaliidistunud Kalle Kuldväli (31) on kõikide näitajate järgi liikumisvõimetu. Ometi seisab tema helgetes toonides üürikodu koridoris ratastool, mille omanik mees ei ole. Kindel plaan on paigas: ratastool on Kallel renditud, sest ühel päeval ta seda enam ei vaja. Jalad kannavad teda ise.

Uksele vastu tuleb Kalle Kuldväli omal jalal, toeks kõndimisraam. Vaid pikemate vahemaade läbimiseks kasutab ta sportlikku ja kerget ratastel tooli, millega on ta ka kordi Rakverest Viru-Jaagupisse ja tagasi sõitnud.

“Mööda kergliiklusteed on hea minna,” ütleb Kalle. Tööle Põhjakeskusesse sõidab ta kuiva ilma korral hea meelega samuti just ratastooliga.

Tagasi üles