Kel janu, sel pole jalgu vajagi

Ratastool on selja taga hetkedeks, mil Kalle Kuldväli jõutõmmete seeriate vahel puhkab. Kõrvaltvaataja ei pruugi arugi saada, miks kahel jalal seisvale mehele seda vaja on.

FOTO: Vladislav Musakko

Tööõnnetuse tagajärjel 2015. aasta jõulukuul invaliidistunud Kalle Kuldväli (31) on kõikide näitajate järgi liikumisvõimetu. Ometi seisab tema helgetes toonides üürikodu koridoris ratastool, mille omanik mees ei ole. Kindel plaan on paigas: ratastool on Kallel renditud, sest ühel päeval ta seda enam ei vaja. Jalad kannavad teda ise.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale

Uksele vastu tuleb Kalle Kuldväli omal jalal, toeks kõndimisraam. Vaid pikemate vahemaade läbimiseks kasutab ta sportlikku ja kerget ratastel tooli, millega on ta ka kordi Rakverest Viru-Jaagupisse ja tagasi sõitnud.

“Mööda kergliiklusteed on hea minna,” ütleb Kalle. Tööle Põhjakeskusesse sõidab ta kuiva ilma korral hea meelega samuti just ratastooliga.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles