Mullune saagiaasta kujunes rekordiliseks

Saagikust aitab tõsta ka järjest uuema tehnika kasutuselevõtt. Foto: Ain Liiva

Möödunud aasta oli taimekasvatajatele varasemast soodsam ja tõi nii kogu- kui ka hektarisaagirekordeid, lõplikuks teraviljasaagiks kujunes 1 625 000 tonni.

Kartuli kogusaak 120 500 tonni oli viimase kuue aasta parim, samuti ka avamaaköögiviljade saak, muljet avaldav 77 000 tonni.

Pärast mitut ebasoodsat aastat oli eelmise aasta teraviljasaak 77 protsenti suurem kui 2018. aastal. Teraviljasaagist moodustas 847 000 tonni nisu, 523 000 tonni oder ja 119 000 tonni rukis. Hektari kohta saadi 4,5 tonni teravilja, mis on senini suurim teraviljasaagikus. Rekordsaaki andis panuse viimase veerandsaja aasta suurim teravilja kasvupind 364 000 hektarit. Esimest korda moodustas teravilja kasvupinnast peaaegu poole ja saagist enam kui poole taliteravili, mille keskmine hektarisaak oli märkimisväärne 5,3 tonni. Suviteraviljade saagikus jäi 3,7 tonniga aga oluliselt tagasihoidlikumaks.

Kaunviljade ning talirapsi kogusaak oli vastavalt 111 000 ja 148 000 tonni. Talirapsi ja -rüpsi kasvupind aga on suurenenud 51 000 hektarile ning see moodustas rapsi ja rüpsi kogupinnast juba 71 protsenti. Kaunviljade ega talirapsi hektarisaak ei ületanud siiski 2015. aasta suurepärast taset, see oli vastavalt 2,6 ja 2,9 tonni. Enamiku põllukultuuridega sarnaselt oli aasta soodne kartulile ja avamaaköögiviljale. Kartuli keskmiseks hektarisaagiks kujunes rekordiline 22,6 tonni. Avamaaköögivilja hektarisaak oli 24,8 tonni.