Viru maakohtus teisipäeval alanud protsessil ei tunnistanud Jõhvi volikogu endine esimees Niina Neglason ning Jõhvis tervishoiuteenuseid pakkuva OÜ Corrigo juht Tiiu Sepp end kuritegudes süüdi.
Jõhvi volikogu eksjuht eitab kuritegusid
Kohtu pressiesindaja Maili Õunaaed lausus, et süüdistatavad süüd ei tunnistanud. Tema sõnul uuritakse käesoleval hetkel kirjalikke tõendeid ning järgmine kohtuistung on planeeritud kolmapäevaks.
Prokuratuur süüdistab Neglasoni selles, et ta 2017. aasta oktoobris toimunud volikogu istungil hääletas Jõhvis Kaare 3 asuva hooldekeskuse hoone tühjalt seisvate ruumide OÜ-le Corrigo rendile andmise poolt. Süüdistuse järgi oleks ta pidanud end hääletuselt taandama, sest oli samal ajal ettevõttega seotud ja tegi käsunduslepingu alusel töötukassale sama ettevõtte alt töövõimeekspertiise.
Toona andis volikogu need ruumid üürile renditasuga üks euro ruutmeetri eest kuus, kuid prokuratuuri hinnangul oli see liiga madal hind.
Neglason tegi Corrigole töövõimeekspertiise lepingu alusel 2016. aasta juulist kuni 2018. aasta jaanuarini ning selle eest maksis ettevõte talle kokku 83 000 eurot. Suuremat osa sellest summast käsitleb prokuratuur altkäemaksuna, mida Tiiu Sepp ja Corrigo maksid Neglasonile väidetavate teenete eest. Prokuratuuri veendumusel suunati Neglasonile rohkem ekspertiise kui teistele ekspertarstidele, et ta saaks rohkem teenida.
Neglasoni sõnul oli asi lihtsalt selles, et teistel arstidel polnudki põhitöö kõrvalt võimalik sageli rohkem ekspertiise teha. Neglason lisas, et talle esitatud altkäemaksusüüdistus on veel seetõttu erakordne, et käsitleb väidetavat altkäemaksu, millelt on riigile tasutud kõik seadusest tulenevad maksud.
Neglasoni süüdistatakse selles, et ta avaldas volikogu esimehena ajakirjanduses, komisjonides ja aruteludel poolehoidu sellele, et Jõhvi rajatava esmatasandi tervisekeskuse projekti teostajaks saab Corrigo. Tervisekeskuse rajamisel panustab lõviosa riik, väiksemal määral omavalitsus ning ettevõtja. Neglasoni sõnul tegi Jõhvi otsuse tervisekeskuse rajamiseks juba aastal 2015, kuid lepingu Corrigoga sõlmis ta järgmise aasta keskel.
Süüdistuse üks punkt hõlmab Neglasoni ämmaga seonduvat - mitu aastat tagasi toodi ta Corrigos tegutsevasse hooldekodusse ja volikogu eksesimehele ning Corrigo juhile ja omanikule heidetakse ette, et aastal 2017 ei tõusnud Neglasoni ämmale voodipäevatasu, samas kui umbes samal ajal toodud teisele naisele see tasu tõusis. Sedagi nimetatakse prokuratuuris altkäemaksuks. Neglason pareerib seda süüdistust asjaoluga, et hooldushaigla patsientidel on erisugune hooldusteenuse vajadus: kui tema ämm saab endaga hakkama, siis võrdluseks toodi voodihaige patsient, kes vajas oluliselt rohkem hooldamist.