Tarbijakaitseamet tuletab meelde, et nõu saamiseks võib ameti poole alati pöörduda, aga alla 30-euroste konkreetsete rahaliste nõuete puhul ei pruugi tarbijavaidluste komisjon asja menetlema hakata.
Alla 30-eurose kahju puhul võib komisjon juhtumi uurimata jätta
Seda seepärast, et menetlemise kulud võivad kalliks osutuda ja pole iga juhtumi puhul lihtsalt otstarbekad. Vaidluste lahendamise kulud sõltuvad vaidluse keerukusest ning on keskmiselt vahemikus 170–450 eurot.
“Üldjuhul vaidluse esmane asjaolude kontrollimine ei ole nii aja- ega ressursimahukas. Samas nende vaidluste puhul, kus toimub komisjoni istung kolme liikme osavõtul ning asi lahendatakse komisjoni menetluse otsusega, on kulu minimaalselt 170 eurot. Juhul kui avaldus langeb menetlusest välja, ei ole kulud nii suured ja eraldi selliste juhtumite kulu me analüüsinud ei ole,” selgitas asja tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe.
Otsuse tegemisel, kas väikese rahalise väärtusega nõuet hakatakse menetlema või mitte, kaalub komisjon alati, kas tegemist on suurt hulka tarbijaid mõjutava rikkumisega. Kui see seda on, siis menetletakse kindlasti ka väiksema väärtusega kaupade kohta esitatud pretensioone. Samamoodi võetakse ühendust kauplejaga, kellel on konkreetse juhtumi puhul tõendamiskohustus, et tema pole kauba defektsuses süüdi.
Kõik avaldused, mis tarbijavaidluste komisjoni saadetakse, vaadatakse Helemäe sõnul läbi, selles võib kindel olla. Iga vaidluse asjaolud on aga erinevad ja eraldi antakse ka hinnang, kas konkreetset juhtumit on mõistlik edasi menetleda või mitte.
Kuus esitatakse tarbijavaidluste komisjoni keskmiselt 200 avaldust ja ligi 450 nõustamise päringut. Suuremad nõuded puudutavad eriti tihti just kasutatud autosid ning kodumasinaid ja reisiteenuseid. Enamik kauplejate vastu esitatud nõudeid jääb rahaliselt vahemikku 101–500 eurot (41 protsenti nõuetest). Üle 1000-euroseid nõudeid esitab natuke üle viiendiku, alla 30-euroseid nõudeid aga keskeltläbi viis protsenti kaebajatest.