Kiri: mõtted peale kalli õpetaja lahkumist

Foto on illustreeriv Foto: Erakogu

Leinatalitustel öeldakse tihti, et lahkume kadunukese ärasaatmiselt paremate inimestena. Mõtleme ka oma elu üle ja ideaalis teeme ehk parandusi. Täname ja palume andeks oma vigade või ka tegemata jätmiste pärast.

Mina käisin ära saatmas oma esimest õpetajat Urve Saart.

Esimene õpetaja ei unune kunagi. Tema on see, kes aitab väikestel ja erinevate sotsiaalsete oskustega õpilastel end uude, suurde ellu sisse seada. Rakendab individuaalset lähenemist, sest kõik me oleme erinevad.

Mina (ja loodan, et ka mu klassikaaslased) tundsin end koolis hästi, kui sain aru, milline kena, sõbralik ja abivalmis õpetaja meil toeks on. Polnud liigset nunnutamist, ei mäleta ka suurt kurjustamist. Meie õpetaja oli lisaks noor ja ilus!