Rotiaasta tõmbab tähelepanu teistelegi närilistele

Kodurotil on rändrotiga võrreldes pikem saba ja pikemad kõrvad. Foto: Erakogu

Rotiaasta alguse puhul tutvustab loodusemees Vahur Sepp kõiki Eestis elavaid närilisi, sest ega rott siis ainuke ole. “On küll rotiaasta, aga kui ainult rottidest rääkida, siis jääks jutt üsna lühikeseks,” märgib ta.

Need oravad, kes metsas elavad, valmistavad endale pesa: okstest punutud, seest sambla, sambliku ja karvadega vooderdatud. Sellisel pesal on kaks ava. Kaks selle jaoks, et kui nugis külla tuleb, saab orav teisest uksest välja. “Pidavat sedamoodi olema, et kui orav oma pessa ronib ja ilmad on kehvad, saab ta samblatuustiga need avaused kinni panna,” suudab orav Vahur Sepa sõnul sel moel oma kehasoojusega tõsta pesas temperatuuri 15 kraadi võrra kõrgemaks, kui on väljas.

Laiskus maksab elu