Väike-Maarjas kõlasid Tartu rahu aastapäeval aupaugud

Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamine Väike-Maarjas. Foto: Kristel Kitsing

Täna keskpäeval kõlasid Väike-Maarja vabadussõja ausamba juures kolm aupauku Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva puhul, süüdati küünlad ja asetati kangelaste mälestuseks pärjad vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile.

Saja aasta möödumist lepingu sõlmimisest, millega Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust, olid Väike-Maarjasse tähistama tulnud vallavalitsuse ja muuseumi esindajad, kohalikud kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred, päästjad ja vallarahvas.

EELK Väike-Maarja koguduse diakon Juhan Rumm mõtiskles, mis on need märksõnad või nimed, mis kerkivad esimesena silme ette Tartu rahulepingu sajandat aastapäeva mainides. "On need inimeste nimed – Jaan Poska, Ants Piip – või hoopis riigi- ja kohanimed – Venemaa, Eesti, Tartu linn?" Rummi sõnul on oluline tõsta esile inimesi, kes selle rahu läbirääkimiste käigus saavutasid. Ta meenutas kangelasena Jaan Poskat, kelle päritolu ja haridustee oli justkui loodud nii tähtsa ameti jaoks. Hoolimata sellest, et tema kodune keel oli vene keel, oli Poska läbinisti eestimeelne. "Ülikoolis õppis Jaan Poska õigusteaduskonnas ja oma lõputööks valis ta sõjaseisundist rahu tegemise. Keegi ei osanud arvata, et 30 aasta pärast saab ta oma ülikooli lõputööd praktikasse rakendada," kõneles Rumm. Diakoni ütlusel oleks Jumal ta nagu väiksena juba välja valinud ja teinud oma head tööd. "Jumala silmad otsivad alaliselt neid, kes lasevad end välja läkitada, kes omavad meelekindlust olla õiglased juhid, keda rahvas tahab järgida."

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla tänas kõiki, kes pühapäeval olid tulnud Väike-Maarja vabadussamba juurde, keeletammikusse, Väike-Maarja kiriku juurde. Ta meenutas aega, mil sinimustvalge lipu heiskamine oli Eestis rangelt karistatav, aga seda ikkagi tehti. "Ilma liialdamata võib öelda, et nende vaprate inimeste panus on oluline, et okupatsiooniaastatel jõuti üleval hoida järjepideva Eesti vabariigi vaimu," kõneles Kesküla ja lisas, et seda vaimu ja väge läheb meil iga päev vaja. "Iga aastaga üha kiiremini muutuvas ajas on vaja eestlaste identiteedi määramiseks teada oma esivanemate, oma keele, oma tavade sisu ja oma riigi ajaloorada."

Vallajuht kutsus üles hoidma vaba mõtet ja riigi tuleviku üle vähem vaidlema. "Meil peab jätkuma vaimu, et viia kokku avatud Eesti ja kaitstud Eesti. Jätkuma vaimu, et me ei vaidleks homse Eesti arengute üle, käed rusikas, vaid vahepeal ka kuulaks üksteist ja vaataks üksteise poole," rääkis Kesküla ning soovis kõigile head Tartu rahu aastapäeva.

Mälestushetkede järel kõlasid aupaugud ja esines Väike-Maarja Pasunakoor Vallo Taari juhendamisel.