Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/29/5896909t1ha6ae.jpg)
/nginx/o/2020/02/03/12913288t1h1453.jpg)
Rahuväljavaateid hinnati 4. detsembril 1919 järgmiselt: “Kas midagi välja tuleb – teadmata. Kindel, et enamlased tahavad rahu, aga niisamuti, et nad tahavad rahu mitte rahu pärast, vaid mõne teise eesmärgi kättesaamiseks. Kui need tingimused, mis meie ette paneme ja millest me loobuda ei saa, nende eesmärkide kättesaamist ei võimalda, siis näib, et läbirääkimistest ühtegi välja ei tule. Meile aga rahu on hädasti tarvis tema enese pärast.” Nii kirjutas Jaan Poska avameelselt oma tütrele Xeniale.
100 aastat tagasi lõpetas Eesti ja Nõukogude Venemaa sõlmitud rahuleping 431 päeva kestnud vabadussõja. Rahulepingule andsid Eesti poolt allkirja Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja Jaan Soots.