Tartu rahulepingul oli teedrajav tähendus

Urmas Reinsalu. Foto: Sille Annuk

Rahuväljavaateid hinnati 4. detsembril 1919 järg­miselt: “Kas midagi välja tuleb – teadmata. Kindel, et enamlased tahavad rahu, aga niisamuti, et nad tahavad rahu mitte rahu pärast, vaid mõne teise eesmärgi kättesaamiseks. Kui need tingimused, mis meie ette paneme ja millest me loobuda ei saa, nende eesmärkide kättesaamist ei võimalda, siis näib, et läbirääkimistest ühtegi välja ei tule. Meile aga rahu on hädasti tarvis tema enese pärast.” Nii kirjutas Jaan Poska avameelselt oma tütrele Xeniale.

100 aastat tagasi lõpetas Eesti ja Nõukogude Venemaa sõlmitud rahuleping 431 päeva kestnud vabadussõja. Rahulepingule andsid Eesti poolt allkirja Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja Jaan Soots.

Tartu rahuleping lõpetas sõja ning andis Eesti rahvale aegumatu enesemääramisõiguse rahvusvahelise õiguse subjektina.